Rubriik: Uudised

Oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel said Kalevi malevkonna võitlejad taas harjutada üksusele kõige vajalikumat lahingutüüpi- linnalahingut. Õppus sai toimuma endise Rummu vangla alal mahajäetud hoonetes. Õppusel kasutati airsoft relvi, imitatsioonivahendeid suitsu- ja õppegranaatide näol ning linnalahingule omaselt ka loomingulisust, mille käigus ehitati tõkkeid ja varjeid kättesaadavatest materjalidest.

Kahepäevase õppuse eesmärgiks oli harjutada ja meelde tuletada varasemalt õpitut. Korduvalt said läbi harjutatud linnalahingu eri etapid: hoonele lähenemine, hoonesse sisenemine, hoone puhastamine vastasest. Eelnevate seas ja kõrval ka nurkade ja uste avamine, tubade puhastamine, treppidel liikumine ja muu seonduv. Lisaks hoone oma kontrolli alla võtmisele ja vastasest puhastamisele sai meie rühmasuurune üksus korduvalt olla ka hoone kaitsjate rollis, kelle ülesandeks oli ründava üksuse katse hoonet üle võtta tagasi tõrjuda.

Kui linnalahingut on õppustel harjutatud juba korduvalt varemgi, siis käesoleva õppuse raames oli esmakordselt sisse põimitud ka pisut linnaüleelamise teemat. Ülesandeks sai turvalise, aga ka mugava ehk väljapuhkamist võimaldava ööbimiskoha rajamine juba hõivatud hoones. Selleks püstitati sobivasse ruumi küttekolle ning käepäraste vahenditega kaeti ja kindlustati ruumi ja hoone sissepääsuavad.

Et oleks, kelle eest hõivatud maja kaitsta, oli nagu ikka, mängus ka vastane. Õppuse vastutegevuse korraldas Kalevi malevkonna endine pealik Henry Reitelmann, kelle mehed, kes ka ise meie malevkonna liikmed on, olid ka instruktorite rollis. Nii instruktoritena kui vastastena olid vastutegevuse mehed hästi treenitud ja suurte kogemustega, seega väga  heal tasemel ning koostöö sujus hästi.
Õppuse korraldaja, rühmaülem R.Russi, kes tegevust kõrvalt jälgis, tunnustas võitlejaid hea töö eest. Oli hästi näha, kuidas rühma võitlusvõime ja areng, ka julgus ja initsiatiivikus tõusid iga järgneva harjutusega.

Vastutegevuse esindaja kommenteeris üksuse saavutusi järgnevalt: Vastutegevuse ootused Kalevlastele olid kõrged, seda nii üksikvõitleja tasemest kuni rühma tegevuseni välja. Kuna 4121 tegutseb just hoonestatud alal, siis nõudmised linnalahingus ellujäämiseks ning üksuse eesmärgi saavutamiseks on ilmselgelt keskmisest kõrgemad. Tuleb tõdeda, et areng on eelnevate õppustega võrreldes märgatav, võitlustahe suur ning üksus tegutses koordineeritult. Kui hoonet rünnates esimene plaan ei toiminud, valiti uus lähenemine. Eriti positiivse üllatuse jättis üksuse omavaheline side. Kuna tegevus hoonestatud alal on raskeim lahinguvorm, siis tuleb jätka baasoskuste lihvimist, rohkem rõhku panna manöövrite agressiivsuse tõstmisele ning initsiatiivi hoidmisele. Kokkuvõtteks, saavutas oma püstitatud eesmärgid hoolimata vastutegevuse viguritest ning meie anname üksusele hindeks 7.5/10.

Õppusel osalenud võitlejad olid samuti oma sooritustega, aga ka korraldusliku poole ning vastutegevuse ehk instruktorite tegevusega rahul.  Ühel meelel tõdeti, et linnalahing on teema, mida on vaja ikka ja jälle üle korrata. Seda enam, et õppusel osales ka uusi liikmeid, kelle jaoks oli see esimene kokkupuude antud lahingutüübiga. Et linnalahingus olla edukas, peab üksus olema hästi kokku harjutanud. See tuleb aga ainult pideva treenimisega. Ja seda me teeme! Foto:Eduard Iganus  

1-2. oktoobril toimus järjekordne Nõmme malevkonna poolt korraldatav patrullvõistlus Nõmme Välk. Kalevi malevkond, võistlejatega Margus Ots ja Teet Leppänen, saavutasid  Nõmme Välk 2021 kolmanda koha, aga ka esikoha segameeskonnas oli üks kalevlane, Jaanus Jõgis.

Ürituse formaat oli eelmisest aastast veidi erinev – alguses pidi 3 tunniga võtma võimalikult palju kontrollpunkte ning seejärel ülejäänud trass tava patrulli formaadis. Vastutegevus oli keskmisest vihasem ja kontrollis suuri teid patrullidega ning pani püsti ka varitsusi. Kõige efektiivsem oli siiski termokaameraga droonid, mis pimedas luurajaid kinni püüdis, jälitas, valgust peale näitas ning vajadusel ka sõnumeid edastas. Start oli Merikülas, finiš Tallinna maleva territoorimu lähistel.

Lisaks luuretiimidele olid rajal ka tragid Noorke kotkaste ja Kodutütarde meeskonnad. Nõmme Välk on põnev võistlus, mille raskustaset ei tasu alahinnata ning on hea võimalus Tallinna lähiümbrusest uusi põnevaid kohti avastada, kuhu muidu ei tavaliselt ei satu. Võistlustrassi pikkus on ligikaudu 40  kilomeetrit.

Selle  aasta maikuus tähistas Kaitseliidu Tallinna malev oma taasloomise 30. aastapäeva. Sellega seoses anti välja 30. aastapäeva meenemünt,mis kingiti sünnipäevapidustusele kutsutud külalisetele-maleva endised pealikud, praegused malevkondade pealikud, maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlased jne. Suvel andis maleva pealik õiguse igale malevkonnale tunnustada oma parimaid ja Kalevi malevkonnale määrati 5 sellist meenemünti. Võttes arvesse liikmete liikmelisuse staaži ja aktiivsed panustamist Kaitseliitu ja malevkonda otsustas Kalevi malevkonna juhatus annetada need meenemündid allolevatele tegevliikmetele.

Erki Vaikre– üks Kaitseliidu taasasutajatest, kes on Kaitseliidu liige olnud  aastast 1990. Erki on olnud pikaaegne kompaniiülem, palgaline Tallinna malevas ja Kalevi malevkonna pealik. Erki on endiselt riigikaitseõpetaja,  SERE instruktor, mentor ja eeskuju, kelle eeskujul on malevkonna ja kompaniiga liitunud palju uusi liikmeid ja endised õpilasi.

Alar Olup– on ametlikult Kaitseliidu tegevliige 1992. aastast, kuigi tegutses isaga koos Kaitseliidus juba 16-aastaselt. Alar on olnud Kalevi malevkonna juhatuse liige ja valvekompanii ülem. Alar tegutseb täna Kaitseliidu kooli juures koolitustreener-instruktorina, kuulub Tallinna maleva juhatusse ja korraldab vastutegevust enamustel suurimatel Kaitseliidu õppustel.

Jüri T. Jüri on Kalevi malevkonna liige 1993. aastast, kuid vahepealteeninud 9 aastat ka Scoutspataljonis. Ta on aktiivne kompanii rühmaliige, kes osaleb aktiivselt õppustel ja Kalevi malevkonna tegemistes.

Tiit Kant– liitus Kalevi malevkonnaga 1994.  aastal ning tegutses pikaajaliselt kompaniis jaoülemana. Nüüd täidab Tiit kompaniis rühmavanema rolli ning on mitme väljaõppe osas ka instruktoriks Ta ei küsi kunagi miks  midagi teha vaid kuidas teha. Ta on oma rühmale suureks toeks ja paljudele ka heaks sõbraks.

Uku Tammaru– liitus Kalevi malevkonnaga 1994. aastal ning panustab aktiivselt laskesporti olles IPSCs  (International Practical Shooting Confederation) vägagi pädev kohtunik ja võistluste läbiviija.

Meil on rõõm tõdeda, et meie seas on liikmeid, kes endiselt panustavad ligi 30 aastast organisatsiooni. Kalevi malevkonna pealik toimetas meenemündid personaalselt liikmetele kätte.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul toimus 20. augustil Tallinna Teletorni õue ala  juba 10. korda Kaitseliidu perepäev. Kalevi malevkond oli esindatud BTR soomukiga „Linda“, mis tegi lõbusõite peamiselt lastele ja ka nende vanematele.

Perepäeva puhul oli huvilistel võimalus tutvuda sõduri varustusega ja relvadega, esindatud oli nii Päästeamet kui ka Vangla teenistus. Toompea malevkond näitas nii käsivõitlust kui ka korraldas näidislahingu, õppida sai veel esmaabi andmist ning õhupüssiga märki lasta.

14-15.augustil toimus Võsu õppe- ja puhkekeskuses Kalevi malevkonna  kompanii suveseminar, kus osales üle 30 kompanii võitleja ja Naiskodukaitse Kalevi jaoskonna liikme.

Traditsiooniliselt on suveseminar vahepeatuseks, mil vaadatakse tagasi eelneval poolaastal tehtule ja arutatakse järgneva kuue kuu tegemisi. Seminari kava jaguneski töiseks kokkuvõtete ja õppeinfo esitamise osaks ning aktiivseks ja mõnusaks diskussiooniks kohvi- ja õhtusöögilauas.

Seminari ametliku osa juhatas sisse kompaniiülemabi, kes andis põhjaliku ülevaate personali, varustuse ja finantsteemadest. Arengud kõigis kolmes valdkonnas on positiivsed. Personali saldo on plusspoolel ja tänane ametikohtade täituvus kompaniis on ligi 90%. Lisaks kuulub kompaniisse väljaõppeline koosseis. Väga oluline on ka, et meie inimeste tegemisi on märgatud ja vastavalt esildise, tänukirja või kingitusega maleva poolt premeeritud.

Varustuse tagamine toimub kompaniis jätkuvalt koordineeritult. Varustuse vajaduse esitab võitleja oma otsese ülema kaudu kuni kompaniiülema abini, kes loob koondvajaduse ja koordineerib omakorda selle maleva tagalaga. Loodud süsteem toimib hästi ja varustamine on sujuv.

Kompaniiülem (edaspidi KÜ) keskendus oma ettekandes laiema julgeoleku olukorra kirjeldusele, Kaitseliidu ja kõrgema tasandi eesmärkidele ning kompanii põhitegevusele sellega seoses. Samuti andis KÜ ülevaate väljaõppe tegevustest 2021. aastal ning esitas esimese sissevaate 2022. aastal planeeritud väljaõppe kohta. Täpsemalt rääkisime kriisikollete paljususest ja üleüldisest julgeoleku olukorra halvenemisest kogu maailmas, illegaalse immigratsiooni probleemist meie lähinaabrite juures ning COVID19 viiruse püsivast mõjust. Kaitseliidu  puhul keskendusime maakaitse kontseptsiooni üldpõhimõtete selgitamisele ja sellest tulenevatele kõrgema tasandi eesmärkidele ja tegevustele. Lisaks sõjalistele ettevalmistusele, keskendusime laiapõhjalise riigikaitse mõistele ja sisule ning rääkisime laiema kaasatuse vajadustest.

Kuigi COVID19 on jätnud jälje ka kompanii väljaõppetegevusele, oli kokkuvõtvalt positiivne tõdeda, et inimeste moraal on jätkuvalt kõrge ja tegevustes osaletakse aktiivselt. 2021. aasta esimesel poolaastal jäid ära vaid need üritused, millele laienes kõrgem toimumise keeld. Teisel poolaastal jätkub plaanipärane tegevus, mis keskendub laskeoskustele, üksikvõitleja oskuste parandamisele ja jaotaktika õppele. 2022. aasta sissevaates andis KÜ ülem ülevaate aste kõrgematest väljaõppe prioriteetidest ja selle alusel koostatud kompanii väljaõppeplaanist. Täpsem arutelu toimub talveseminaril detsembris.

Kalevi malevkonna meeskond saavutas sel aastal Saaremaal 3-7.augustil  toimunud rahvusvahelisel luurevõistlusel “Admiral Pitka Recon Challenge” 4. koha. Osalejaid oli 26 võistkonda 9 riigist ning seekord läks võit Kuperjanovi kaadrikaitseväelastele. Kalevlaste meeskonna koosseisus olid Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots.

Luurevõistlus sisaldas väga erinevaid ülesandeid nagu side, meditsiin, pioneer, IT ja laskmine. Iga ülesande juures oli siiski oma kiiks mis tähendab, et ainult teadmisest ei piisanud – palju pidi mõtlema kastist välja oma eri valdkondade teadmisi kombineerides ning tegema head meeskonnatööd. Standardseid olukordi polnud seega oli hea viis end proovile panna. Siinkohal tänab võistkond  korraldajaid, kes oskasid nii meid kui ka ilmselt ka kõiki teisi meeskondi üllatada.

Kogu rada kokku oli ca 100 km kus liikuda tohtis ainult varjatult sh ei tohtinud kasutada teid, kus olid püsti pandud varitsused. Kalevlased pidid siiski 2 elu talongi loovutama ühte põllunurka lõigates  aga said komplimendi hea sportliku vormi osa.  Põllul maastikuauto eest ära jooksmine ei ole pikas perspektiivis ikkagi jätkusuutlik. Võistlusala oli muidu pea inimtühi ja metsloomi pole vist kunagi  nii tihti näinud.

Võistluse kõige olulisemaks osaks oli loomulikult, nagu nimigi ütleb, luure. 3×3 ruutkilomeetrine luureala sees pidi selgitama välja vastase laagri. Laagri elemendid olid hästi ära peidetud ning leidjat ootasid ees vastutegevuse võitlejad, kes oma saladust kiivalt valvasid. kogu mets oli täis “Nu pogodi” või “Tom & Jerry” laadis tagaajamisi. Kalevlastel saavutasin siin neljanda parima tulemuse. 

Võistkonna kaptenile Margus Otsale tundub, et korraldajatel oli kokkulepe ilmataadiga, sest iga võistluse lõpp on olnud vihmane. Kuna enne lõpujooksu oli ette nähtud pikem paus, siis oli metsaalune täis võistlejaid kes üritasid vihmast varjuda- need kelle seljakotis vihmakaitset nappis pidid improviseerima. Pealtvaatajate sõnul saidki kalevlased kõige suurema sahmaka oma lõpujooksu ajal, mis siiski ei takistanud seal parimat tulemust jooksmast.

Oli tõsiselt väljakutsuv üritus, konkurendid olid tugevad. Järgmisel aastal siis võistkond väljas Ida-Virumaal. Foto:Heidi Tormet

Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond saavutas 21. korda toimunud Põrgupõhja Retkel auhinnalise II koha, koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ning Margus Ots.

Kolm päeva ja 100 kilomeetrit luuramist rekordkuumade 30-kraadiste kõrbeilmadega, mis vaheldusid vihmahoogudega pakkusid suuremat väljakutset kõikidele võistlejatele ja võistkondadele. Kokku oli võistlusel 13 kontrollpunkti ja seal oli nii füüsilist kui vaimset pingutust nõudvaid alates viktoriinist ja looduse tundmisest kuni lange- varjuri veest väljatoomisele.Meeldejäävaim oli maskeerimiskitlit kandva “diversandi” tabamine airsofti relvast.

“Vastase” maa-alal tegutsemine tähendas, et liikuma pidi varjatult ning nii mõnigi kord pidi sammu kiirendama. Ühte punkti minnes oli vajalik turbapõllu kiire ületamine ja vastutegevus ei pidanud paljuks auto kinnijäämisega riskides safarit teha. Teine huvitav moment oli Vigala jõe planeerimata kiirületus kui vastutegevus oskas oma asukohavalikuga üllatada.

Põrgupõhja retk on teistmoodi patrullvõistlus ka selles osas, et võistlus toimub relvadeta ning mitu korda tekkis “kes mu relva maha unustas?” hetk. See tähendab, et osaleda saavad ka mitte kaitseliitlastest meeskonnad ning julgustame kõigil seda kalendrisse panema.

Põrgupõhja Retk toimus 8-10 juulil. Retk toimub metsavendade mälestuseks ning start ja finiš olid mõlemad Vana-Vigalas. Võistluse võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra meeskond ning kolmandaks jäi Pärnumaa maleva Aruvälja võistkond.  Foto: Karri Kaas

4.juulil tähistas Eesti Spordiselts Kalev oma 120. aastapäeva Tallinnas A. le Coq Arenal piduliku vastuvõtuga, millest sai osa ka ligi 2500 võimlemispeol “Kingitus” osalejat.

Väärikal aastapäeva vastuvõtul tunnustati 2020. aasta parimaid sportlasi ja treenereid, jagati välja auliikmete rinnamärgid ning tunnustati koostööpartnereid. Sõna said kultuuriminister Anneli Ott, seltsi tegevjuht Aleksander Tammert ja asepresident Neinar Seli. Spordiseltsi president on endine Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili.

Võimlemispeo avaaktus algas liputseremooniaga, kus seltsi tegevjuht kandis Kalevi spordiseltsi lippu, selle järel Kaitseliidu lipp, Kalevi jalaväepataljoni lipp ning Kalevi malevkonna lipp, mida kandis malevkonna pealik Heidi Tormet. Esindatud olid ka Noorte kotkaste, Kodutütarde, maakondade ja rahvatantsuansamblite lipud.

Seltsi tegevjuht Aleksander Tammert on  ühtlasi ka Kalevi malevkonna liige, kes osaleb aktiivselt ja edukalt ka Kaitseliidu võistlustel, saavutades tihti auhinnalisi medalikohti. Malevkonnal on plaanis ka edaspidi spordiseltsiga koostööd teha ning propageerida sportlikku eluviisi, mis on ühe tugeva võitleja alustalaks.

Kalevi malevkonnal on otsene ajalooline side spordiseltsiga, kus malevkonna eelkäijaks on spordiseltsi Kalev liikmete põhjal 16.12.1918 loodud Kalevlaste Malev. Kalevi kaitsemalev, mis 17. märtsil 1925.a otsusega nimetati Kalevi malevkonnaks, on üks vanimaid Kaitseliidu üksusi.

23. juunil sai õnneks toimuda Võidupüha paraad Paides. Igast malevast oli käesoleval aastal tuletoojaks taasisesisvumisaja kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Tallinna maleva üksuste esindajad kogunesid Vabaduse väljakul vabaduse risti juures. Kell 13.30 saabus Paidest võidutuli, millega maleva pealiku poolt süüdati küünlad ja asetati laternatesse.

Võidupüha mälestustuli oli pühendatud kõigile Eesti vabaduse eest langenuile. See tuli viidi malevkonna esindajate poolt Tallinna mälestusmärkidele- Kalevi malevkonna Rahumäe kalmistule sarnaselt relvarahu  ja vabariigi aastapäevale. Traditsioonilselt algas päev päikesepaistega, mis rivistuse ajaks muutus tormiks.

Head võidupüha kallis võitlejad! Head Jaanipäeva!

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppus HUNT21 tegevus toimus sellel aastal kahel nädalavahetusel ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii liikmed osalesid õppekogunemisel 18.-20.06.2021. Foto: Eduard Iganus 

Juba enne kalevlaste õppenädalavahetust oli tunda, et seekord tuleb pisut teistsugune väljasõit, sest ilmateade lubas peaaegu troopilist õhutemperatuuri kuni 37 kaardi.  See oli ühtaegu hirmutav, kui ka põnev, ning sestap pakkis lubatud kuumusest hoolimata 32 võitlejat oma varustuse ning reede õhtul liiguti väljaõppealasse, et laupäeva hommiku väljaõppega algust teha. Kogu õppe ajal kanti laserveste, millega sai imiteerida reaalsemalt tabamusega pihta saamist.

Laupäevase õppepäeva põhirõhk läks üksustele pioneerinduse temaatika põgusaks tutvustamiseks – tõkete ehitamine, tankimiinide kaevamine, miinivälja ülesseadmine ning suundmiinide paigaldamine. Et mitmed väljaõppes osalejad olid suurõppusel esimest korda, siis oli selliste asjadega kokkupuude neile esmakordne. Kuumale ja kõrvetavale õppepäevale järgnes võitlejate jaoks kaks kirssi tordil – sai näha erinevaid lõhkamisi ning miinide lõhkamise tulemusi ning pärast õppetöö lõppu anti kõigile soovijatele võimalus ennast korraks karastavalt jahedasse jõkke kasta.

Pühapäevane õppetöö algas kalevlastele varahommikul ning keskendus pigem linnalahingu detailidele so maja võtmisele, tänavate ning ristmike ületamisele, majja sisenemise erinevad võimalused ning lahingkannatanu käsitlemine. Seejärel valmistuti ette lahingtegevuseks ning pandi päeval õpitu reaalselt töösse ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii koos Staabitagalakompanii võitlejatega viis läbi küla puhastamise.

Tõsi, meeletu kuumus tegi siin ka oma töö, sest tekkis olukordi, kus võitlejad pidid tegevusest loobuma. Siinjuures tuleb öelda, et õppetegevuse tagalatoetus oli hästi organiseeritud ning ka instruktorid arvestasid õppetöö läbiviimisel sellega, et võimalusel anda võitlejatele kasvõi varustuse osas veidi hõlpu. Seega jääb 2021. aasta HUNT-i kalevlastele meenutama väljaõppe külalisesineja ehk kõrvetav kuumus, mis kindlasti ei vähenda aga õppepäevadel kogetud teadmisi ja emotsioone, sest pühapäeva õhtul Tallinna poole tagasi sõites oli võitlejatel tunne, et on midagi täiesti teistmoodi kogetud ja tehtud.