Autor: Heidi Tormet

Teisipäeval 27VEB pidas Kalevi malevkond oma iga-aastast üldkoosolekut. Valitud sai 2 uut juhatuse ja 1 revisjonikomisjoni liiget.

Kalevi malevkonna üldkoosolekul sai liikmetele tutvustatud malevkonna struktuurskeemi ning antud ülevaade kolmest peamisest valgete võrgustiku sihtüksusest, mille komplekteerimine ja väljaõpe on selle aasta üks prioriteetidest. Samuti andis revisjonikomisjon lühikese ülevaate peamisest omatulude kasutamisest ning malevkonna pealik tegi kokkuvõtte 2022 aasta suurimatest kordaminekutest ja täitmist vajavatest ülesannetest. Samuti tutvustas pealik n-ltn Heidi Tormet malevkonna aastakäsku 2023, mis toob välja ka Kaitseliidu ja Põhja Maakaitseringkonna selle aastased põhiülesanded.  Meeldetuletuseks sai esitatud vabade ametikohtade ülevaade nii sõjaliste kui mitte-sõjalistel ametikohtadel erinevates struktuurides ning tutvustatud erialapealike. Koosoleku lõpuks sai üle antud võlas olnud erinevad tunnustused ning kapralite auastmed. Foto: I. Vessin

Vabariigi aastapäeva nädal on olnud Kalevi malevkonnale sündmusterikas ja pidulik. 20.veebruaril said Kalevi malevkonna liikmed uued auastmed: 1 major (tegevväelane), 1 leitnant ja lipnik, 2 veeblit. Lisaks ootab kaprali auastme andmist üle 10 võitleja.

22.veebruaril anti pidulikul rivistusel üle 2 Kaitseliidu Kotkaristi 3ndat klassi ja eriteenetemärgi. Samuti kuulutati välja  Kalevi malevkond Tallinna maleva parim allüksus.

24.veebruari päikesetõusun andsid Tallinna maleva allüksuste uued liikmed maleva staabihoone eest truudusevande, ka kalevlased. Hommik jätkus auvalvega Kalevi mälestusmärgi juures Rahumäe kalmistul. Head 105. Vabariigi aastapäeva! Elagu Kaitseliit! Elagu Kalevi malevkond! Foto: Eduard Iganus; Kristllin Kõrgesaar, Heidi Tormet, Eduard Pajumägi

31.jaanuaril viis  Kalevi malevkonna liige Ott Kiivikas  läbi 2 tunnise treeningu Sparta spordiklubis oma malevkonna liikmetele. Alustuseks rääkis Ott treenimise alustest, näitas jõusaali õigeid treeningvõtteid ning lõpetuseks sai tehtud 8st harjutusest koosnevat ringtreeningut. Ott on lõpetamas sel nädalavahetusel lõpurännakuga oma 11 kuud kestnud SOKi.  Foto: Eduard Iganus

Aasta jooksul on Kaitse Kodu ajakirjale pandud juba teist korda Kalevi kompanii võitleja pilt väljaõppel. Pilt on tehtud 2-4DETS22 Lääne maakaitseringkonna õppusel Orkaan. Ajakirja saab lähemalt lugeda veebist Kaitse Kodu! nr 1 2023. a by Kaitse Kodu! – Issuu, võtta paberajakiri malevast või tellida endale ajakiri koju.

14. jaanuaril Eesti Sõjamuuseumi  ees toimunud pidulikule Tallinna maleva aastapäeva rivistusele olid kutsutud 2022 aasta silmapaistvamad kaitseliitlased ja noored. Kalevi malevkonnast said tänu ja tunnustuse 15 peamiselt kompanii liiget. Palju õnne! Hoiame Kalevi lippu ikka kõrgel! Foto: Eduard Iganus

7.jaanuaril toimus Toompeal Põhja maakaitseringonna ja Tallinna maleva pealiku kolonel Kalev Koidumäe vahetuse liputseremoonia. Osalesid Tallinna, Harju, Rapla, NKK, NK ja KT liputoimkonnad. Kalevi malevkonda esindas pealik n-ltn Heidi Tormet ja lippur  n-srs Helary Poolmaa. Kolonel Koidumäe on Kaitseväes teeninud 30 aastat ja tema reservi arvamisega täidab maleva ja ringkonna ülema ülesandeid kol-ltn Mikk Pukk.

3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, austavad kaitseliitlased valvelseisanguga erinevate Vabadussõjaga seotud mälestusmärkide juures. Kalevi malevkond teeb seda traditsiooniliselt Tallinnas Rahumäe kalmistul asuva Vabadussõjas langenud kalevlaste mälestusmärgi juures ja asetades mälestusküünlad. Sellel aastal osalesid värskelt SOK kursuse lõpetanud v-seersant E.Pajumägi ja A.Kogerman. Kohal olid ka Noored Kotkad.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise tseremooniaga Vabaduse väljakul. Kell 10.30 esines Vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Hanno Pevkur. Seejärel asetasid kaitseminister, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi pärjad võidusamba jalamile Tallinnas. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii

2-4.DETS osales Tallinna maleva Kalevi malevkonna ja Põhja kompanii ühisrühm  Lääne maakaitseringkonna suurõppusel ORKAAN.

Esimest korda rühmavanema rolli täitnud vanemseersant Eduard Pajumägi kirjutas: “Suurõppuseks valmistumine algas juba pea paar nädalat varem, kui alustasime vajaliku varustuse planeerimise ja komplekteerimisega. Õppusele registreerinud võitlejad täiendasid ja uuendasid oma isiklikku varustust, valmis sai pandud telgid, küttepuud, toiduvarud jm kuluvahendid, seati valmis vajaminev sõidukite park ning sidevahendid. Samuti tehti kõik ettevalmistused ja toimingud sujuvaks formeerumiseks ning relvade õigeaegseks kättesaamiseks.”

Kui aeg käes koguneti kokkulepitud kohta, laeti peale varem ettevalmistatud varustus ning suunduti kolonnis õppuste piirkonna koordineerikeskusesse. Meie käsutuses oli 6 MB GD sõidukit, 1 MB UNIMOG (kastis relvaks raskekuulipilduja BROWNING M2) ja võitlejate baasrelvaks R20 RAHE, täiskuulipilduja MG-3, hulk sidevahendeid.

Meie rühma moodustas 3 (pooljao suurust) jagu, rühma vanem ja rühma ülem. Rühma ülesandeks sai julgestada Prantsusmaa liitlasvägede kolonni mille koosseisu kuulus 2 konteiner veokit ja 1 toetusveok, mis pidi hommikul kindlal kellaajal alustama liikumist etteantud marsruudil. Rühma ülem, koos jao ülematega koostasid kolonni plaani ja strateegia, samal ajal võitlejad tegelesid jao ülemate abide koordineerimisel laagri püstipanemisega, õhtusöögiga ja ettevalmistustega ööbimiseks koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Hommikul liikusime kolonnis õppuste alale ning alustasime kulgemist etteantud marsruudil. Teekonna läbimise käigus tuli ette mitmeid takistusi tõkete, miiniväljade, varitsuste näol, milledega toimetulemist ja milledele reageerimist üksus ka harjutas. Oli palju erinevaid olukordi, kuid meeskond oli toetav. Kõik tegutsesid ühise eesmärgi nimel, üksus töötas hästi ja võitlejate moraal oli lõpuni kõrge. Sama stsenaarium kordus ka järgmisel päeval, kuid juba uute olukordadega ütles Pajumägi.

Peale õppust liikusime kolonnis tagasi baasi, tagastasime varustuse lattu, puhastasime relvad. Rühma ülem ja vanem tegid kokkuvõtte toimunust ja igaüks sai anda oma tagasiside nii õppuste kui ka selle korraldusliku poole kohta. Foto: Eduard Pajumägi; Kaitseliit