KALEVI MALEVKOND

Nädalavahetusel, 15-16 jaanuaril,  toimus Männiku lasketiirus rühmale planeeritud relva- ja laskeõpe.

Õppe eesmärk oli omandada, kinnistada ja kontrollida ohutu relvakäsitsemise põhimõtteid ja praktikat ning lasketehnika aluseid. Sooritada laskeharjutused A.1, A.2 ja A.4 eesmärgiga rihtida relvad ja kinnistada relvakäsitsemisoskust ning sihtmistehnikat. Õppel osalesid ka Naiskodukaitse Kalev jaoskonna võitlejad.

Väljaõppega jäädi rahule, kuna õppegrupp oli väike ning selline individuaalõpe toimib palju kinnistavamalt. Üks õppuritest ütles oma tagasisides, et instruktorid olid toredad ja igati põhjalikud. Õppisime üldiselt relvi tundma, mitte ainult seda mida neil päevil kasutasime aga ka mis sorti relvad on tsiviilis lubatud ja millised mitte. Samuti meeldis see, et algul sai kõike läbi katsetada ja et vigadele pöörati tähelepanu. Mis valesti see uuesti.

Oli mitmeid õppureid, kes teatud relva- ja lasketeste sooritasid esimest korda. Põhiline oli kinnistamine- kordamine, harjutamine ja vilumuse saavutamine relvaohutust, relva lahti võtmist ja kokkupanemist, laskeasendid, sihikute rihtimine. Võitlejad tõid välja õige varustuse vajalikkust ning seda toetavat head füüsilist vormi. Laskmise harjutamisel sai oma sihtimist parandada vaadates operatiivselt tulemusi elektroonilise märklaua tabloolt.

Foto: Eduard Iganus

Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots võitis 13-15. jaanuaril toimunud rahvusvahelise talvise militaarvõistluse Utria Dessant 2022. Kokku osales 19 võistkonda 7 erinevast riigist. 

Oma muljeid jagab võistkonna kapten Margus Ots.  Alavõit oli kalevlastele esmakordne – varem oleme saavutatud 2 ja 3 koht. Võistluse teevad põnevaks tugevad konkurendid ja esikoha saab saada ainult üks meeskond. Võistlus oli tasavägine ning edu II koha võitnud Põhja kompanii ees oli vaid 5 punkti, mis kinnistati lõpujooksu võitmisega. Hea meel, et sel aastal meie pingutusi  soosis edu.

Võib öelda, et talvine ilm, raske maastik ja napp puhkeaeg teevad sellest võistlusest ühe raskeima katsumuse Eestis. Kui starti sõites sadas veel kerget vihma, siis õnneks kõige kardetuim stsenaarium – vihmaga Utria – ei realiseerunud. Kui eelmisel võistlusel 2020. aastal , kuna 2021. aasta Utria jäi COVIDi tõttu ära, polnud üldse lund ja see toimus suuskadeta, siis seekord saadi nautida Utria “täispaketti”. Ilm oli plussis, kuid lumekiht õnneks piisavalt paks. Metsateed muutusid öökülmaga kiilasjääks, kuid neil andis üllatavalt ilusasti suusatada – ühe paaristõukega libises mitukümmend meetrit ja kogu meeskond nõustus, et see oli üks ägedamaid osasid.

Ülesandeid oli seinast seina ja tore oli näha ka endisi tublisid võistlejaid korraldajate seas. Meelde jäi reid vastase laagrisse info hankimiseks ja varitsusele sattumine. Lisaks kontrolliti meeskondade ellujäämisoskusi, üldisi teadmisi, mälu, laskeoskust jm. Ülesannetes läks hästi, ainuke nõrk koht oli püstolilaskmine – see pani kukalt kratsima, sest pidasime seda enda tugevuseks. Lõpujooks oli oma nime vääriline – Sinimägedesse oli seatud üles mitmekilomeetrine takistusriba, mis kõik meeskonnad vääriliselt proovile pani. Esimene tõus võttis korralikult hinge kinni, läks veidi aega enne kui hingamine tagasi saada. Ja neid tõuse oli veel palju. Lõpus, Sinimägede mälestusmärgi juures, oli tõeliselt ülev hetk.

Ükskõik mitu Utriat läbi oleme teinud, on iga lõpetamine eriline tulemusest hoolimata. Hea meel, et vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha. Eriliseks teeb võistluse ka virmaliste nägemine laskmise punktis. Esimese hooga võis mõni mõelda, et tegemist oli magamatusest tekkinud hallutsinatsiooniga.

Kogu Kalevi malevkonna liikmeskond uskusid võistkonna suurde pingutusse ja võimalikku võitu. “Meie spordivõistkond on aastate jooksul korduvalt näidanud väga head meeskonnatööd ja edukaid patrullvõistluse tulemusi- Utria võit  oli vaid aja küsimus ja usun, et sellest said poisid kindlasti suurt motivatsiooni ka järgmisteks võistlusteks!” tõdes malevkonna pealik Heidi Tormet.

Foto: Kristjan Prii ja Margus Ots erakogu

3.jaanuaril 2022  tähistati kõikjal Eestis Vabadussõja relvarahu 102. aastapäeva. Kalevi malevkond oli esindatud Rahumäe kalmistul kalevlaste mälestusmärgi juures koosseisus  malevkonna spordipealik Tambet Kühn ja meie patrullvõistlustel suurepäraseid tulemusi teinud Marko Pikk.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi kutsus kõiki tundma uhkust selle üle, et meil on olemas maa, mis kuulub vaid meile. “Oma riik pole kingitus, seda tuleb hoida ja vajadusel ka kaitsta,” rõhutas Kaitseliidu ülem relvarahu aastapäeval.Kaitseliit korraldas  Vabadussõja mälestusmärkide kaunistamise küünalde ja lilledega kogu maal.

Otoobrikuus alustas Kalevi malevkonna liikmetest grupp asjahuvilisi enesekaitsetreeningutega. Kohtuti 9 korral kord nädalas 2 tunniseks trenniks ja osalesid peamiselt kompanii liikmed. Trennid on avatud aga kõigile huvilistele, kes on Kaitseliidu liikmed ning plaan on jätkata treeningutega uuel aastal.

Põhiliselt on teemaks enesekaitse ja lähivõitlus kaasaegse vabavõitluse baasil ehk kuidas saada hakkama vastasega, kes võib sulle igatmoodi kallale tulla.  Peamiselt tehakse Kaitseväe lähivõitluse (CQC) programmi läbi- hand-to-hand, relvadega, kinnipidamised.   Õpitust on  kasu tsiviilis  enesekaitse olukordades – hädakaitse seaduse kontekstis ja korrakaitse töös, kes abipolitseinikuna või abiks kaitseliitlasena PPAle väljas käib või plaanib minna. Ja muidugi eelkõige tegevväelastele missioonil, politseinikutele ja julgeoleku ametnikele. Õpiti uusi tehnikaid ja harjutati seda progresseeruva surve all. Trenni lõpus oli soovijatel ka vabad sparrid, mis tähendab, et sai paarilisega kokku leppida  kas teha ainult poksi, kickpoksi, maadlust või vabavõitlust. Need on olulised, et arendada oskust võitlema kogu kavaluse ja jõuga vastuhakkava inimesega.

Instruktor Märten Liivik on nüüdseks 6 aastat õppinud erinevat lähivõitlust, töötanud turvateenistuses üle nelja ja politseis kolm aastat. Hetkel käib ta aktiivselt trennides edasi 2-5 korda nädalas (peamiselt lukumaadlus & MMA) ning õpib Kaitseväe lähivõitluse instruktorikursusel treeneritööd.

Kõikides trennides osalenud Helary kommenteerib: “Kuna Kaitseliit on oma tegevuses üha enam olnud seotud PPA toetamisega, ka CoVid-19 algusfaas, on järjest olulisem olnud kaitseliitlase oskus tegeleda agressiivsete isikutega  kasutades mittesurmavaid vahendeid. Enesekaitse trennis oleme õppinud kasutama endi kehasid just selliste rünnakute tõrjumiseks ning vastaspoole kontrolli alla võtmiseks nagu võib ette tulla kaitseliitlasel politseid abistavas rollis. Samuti tulevad need oskused abiks ka võimaliku juhusliku rünnaku korral teenistusest väljaspool. Kuigi esimesed trennid olid oma formaadilt veidi toored, siis nüüdseks on trennid muutunud süsteemseks ning pakuvad piisavat väljakutset nii täiesti algajale kui ka võitlusspordi kogemustega liikmetele. Samas ei ole trenn ka kontimurdev ega eelda põhjalikku füüsilist ettevalmistust ning on seega vägagi sobilikud ka täiesti algajatele. Soovitan trenni igal juhul kõigile!

3-4 detsembril toimus koostöös Politsei- ja Piirivalvega ühisõppus Põhjatäht. Kalevi rakkerühma  (task force) peamiseks ülesandeks oli VIP-idest koosnevate sõidukite konvoeerimine punktist A punkti B, mis oli üks ülesanne Põhja Maakaitseringkonna harjutuse suurema ülesande raames.

Reedene õhtu peale formeerimist algas briifi andmise ja väljaõppega. 8 instruktori juhendamiselt harjutati isikute masinasse sisse ja välja liikumist, et see oleks sujuv, varitsuse drille, liikumist kolonnis, konvoeeritavate evakuatsioone. Õppuse käigus oli kasutada 8 sõidukit ja igaühele kaasa julgestusauto GD, mis koosnes autojuhist ja julgestajast, lisaks VIP-ide sõidukitel grupiülemad ja bussijuhid. Kalevi rakkerühmas  oli väljas 48 võitlejast koosnev isikkoosseis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et operatsioon sooritati edukalt. Ajajoon oli paigas, jagude ülemad ja grupiülemad juhtisid oma üksuseid hästi. Õppuse korraldajad ja üksuse ülemad jäid sooritusega väga rahule, sest isikkoosseis omandas kiirelt uued oskused ning tegutses vastavalt juhistele. Foto: Eduard Iganus

6.novembril toimus Männiku lasketiirus kompanii laskepäev, mis keskendus test 3 sooritamisele ning lahingpaari liikumisele pärismoonaga.

Et ajad on heitlikud, siis sulas koolitusaja lähenemisega algne registreerimisnimekiri kaunis hõredaks ning lõpuks osales väljaõppes 8 inimest. See andis aga organiseerivale koosseisule ja instruktoritele võimaluse iga võitleja tegevusele personaalsemalt läheneda ning õpikogemus oli sellevõrra tulemuslikum ja mitmekülgsem.

Laskepäeva hommikupoolik oli jaotatud kahe tegevuse vahel st kui üks grupp tegeles test 3 sooritamisega, siis samal ajal harjutas teine grupp lahingpaari liikumisdrille korrates üle käemärgid, käsklused jne. Lahingupäeva teine pool pakkus emake Looduse tujude najalt võitlejatele olustikuhuumorit, kui ühtäkki kergest vihmasabinast rahesadu hakkas ning võitlejad vihmakeepe selga vedades üksmeelselt tõdesid, et rahega on juba pikemat aega lasta tahetud, aga mitte päris niimoodi! Päeva lõpetas aga hommikul üle korratud lahingpaaris üksi-üksi liikumine, kuid seekord sooritati drille teravmoonaga, mis oli mitmetele kompanii võitlejatele esmakordne kogemus. Hiljem selgus arutluse käigus, et peale teistsuguse laskmistunnetuse on ka heledate pappsihtmärkidega võrreldes hallide metallsihtmärkide silmamine hallil maastikul omaette kunst st reaalses olukorras hästikaevunud vastast lihtsalt leida on keeruline.

Männikul toimunud laskepäev lõpetas sellega kompanii 2021. aasta planeeritud aktiivse väljaõppeaasta. Hoolimata covid-19 viirusest toimusid 2021. aastal kõik Kalevi kompanii planeeritud suuremad väljaõppeüritused so 2 linnalahinguõppust, 4 laskenädalavahetust, 3 jaoühtlustuskursust ja vahetu sunni õpe. Kompanii osales suvel ka suurõppusel HUNT21 ning aasta lõikes on panustanud vastutegevusega ka erinevat partnermalevkondade õppetöösse. Väljaõppe aasta peaks lõppema detsembrikuu esimesel nädalavahetusel toimuva ühisõppusega Põhjatäht. Foto: Eduard Iganus

8.-10. oktoobril toimus Männiku harjutusalal kompanii jaotaktika kursus, mis keskendus kiirrünnaku harjutamisele varitsusse sattumise korral. Väljaõppest võttis osa 10 kaitseliitlast ning õppetööd aitas läbi viia 5 instruktorit.

Reede õhtul koguneti Männiku lasketiirus, et rääkida läbi õppenädalavahetuse põhipunktid ning teha ettevalmistused laupäeva hommikuseks liikumiseks harjutusalale. Laupäeva hommikul liiguti õppetegevusega Männiku harjutusalale, kus airsoft-i relvi kasutades kiirrünnaku erinevaid nüansse teooria-praktika intervallidega läbi arutati ja harjutati. Ühtlasi said jaoülemad tuletada meelde üksuse juhtimise põhitõdesid ning üksikvõitlejad lihvida oma sõdurioskusi. Et oktoobrikuiselt hakkab aga varakult pimenema, siis liiguti juba umbes kella 19 paiku majutusalale ning tehti ettevalmistused öisteks adminn-tegevusteks sh telkide püstitamine ja läbipääsupunkti mehitamine. Pühapäeva hommikul korrati ja harjutati läbi eelmisel päeval õpitud drillid ning seejärel sooritati põhiharjutus, mille vältelt patrullis jagu etteantud trajektoril ning sattus vastase varitsusse.

Õppenädalavahetus tõi selgelt välja selle, et teoorias oleme me kõik tugevad, kuid lahingväljal tegutsedes on meie tegevust mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju (vastase tulerežiim, maastik jne), mistõttu tuleb meil kaitseliitlastena jao taktikalist liikumist järjepidevalt harjutada. Tõdesime taas, et samadest asjadest saadakse erinevalt aru ning et jaosisese selgema ja sujuvama koostöö tagamiseks tuleb leppida kokku vähemalt selles üksuses kehtivates ühtsetes põhimõtetes. Teisalt oli õppiv koosseis väga motiveeritud ning asjalik – julgeti aktiivselt panustada, erinevad arusaamad räägiti omavahel selgeks ning meeskonna kambavaimu hoiti huumori ja ühiste tegevustega üleval.

Oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel said Kalevi malevkonna võitlejad taas harjutada üksusele kõige vajalikumat lahingutüüpi- linnalahingut. Õppus sai toimuma endise Rummu vangla alal mahajäetud hoonetes. Õppusel kasutati airsoft relvi, imitatsioonivahendeid suitsu- ja õppegranaatide näol ning linnalahingule omaselt ka loomingulisust, mille käigus ehitati tõkkeid ja varjeid kättesaadavatest materjalidest.

Kahepäevase õppuse eesmärgiks oli harjutada ja meelde tuletada varasemalt õpitut. Korduvalt said läbi harjutatud linnalahingu eri etapid: hoonele lähenemine, hoonesse sisenemine, hoone puhastamine vastasest. Eelnevate seas ja kõrval ka nurkade ja uste avamine, tubade puhastamine, treppidel liikumine ja muu seonduv. Lisaks hoone oma kontrolli alla võtmisele ja vastasest puhastamisele sai meie rühmasuurune üksus korduvalt olla ka hoone kaitsjate rollis, kelle ülesandeks oli ründava üksuse katse hoonet üle võtta tagasi tõrjuda.

Kui linnalahingut on õppustel harjutatud juba korduvalt varemgi, siis käesoleva õppuse raames oli esmakordselt sisse põimitud ka pisut linnaüleelamise teemat. Ülesandeks sai turvalise, aga ka mugava ehk väljapuhkamist võimaldava ööbimiskoha rajamine juba hõivatud hoones. Selleks püstitati sobivasse ruumi küttekolle ning käepäraste vahenditega kaeti ja kindlustati ruumi ja hoone sissepääsuavad.

Et oleks, kelle eest hõivatud maja kaitsta, oli nagu ikka, mängus ka vastane. Õppuse vastutegevuse korraldas Kalevi malevkonna endine pealik Henry Reitelmann, kelle mehed, kes ka ise meie malevkonna liikmed on, olid ka instruktorite rollis. Nii instruktoritena kui vastastena olid vastutegevuse mehed hästi treenitud ja suurte kogemustega, seega väga  heal tasemel ning koostöö sujus hästi.
Õppuse korraldaja, rühmaülem R.Russi, kes tegevust kõrvalt jälgis, tunnustas võitlejaid hea töö eest. Oli hästi näha, kuidas rühma võitlusvõime ja areng, ka julgus ja initsiatiivikus tõusid iga järgneva harjutusega.

Vastutegevuse esindaja kommenteeris üksuse saavutusi järgnevalt: Vastutegevuse ootused Kalevlastele olid kõrged, seda nii üksikvõitleja tasemest kuni rühma tegevuseni välja. Kuna 4121 tegutseb just hoonestatud alal, siis nõudmised linnalahingus ellujäämiseks ning üksuse eesmärgi saavutamiseks on ilmselgelt keskmisest kõrgemad. Tuleb tõdeda, et areng on eelnevate õppustega võrreldes märgatav, võitlustahe suur ning üksus tegutses koordineeritult. Kui hoonet rünnates esimene plaan ei toiminud, valiti uus lähenemine. Eriti positiivse üllatuse jättis üksuse omavaheline side. Kuna tegevus hoonestatud alal on raskeim lahinguvorm, siis tuleb jätka baasoskuste lihvimist, rohkem rõhku panna manöövrite agressiivsuse tõstmisele ning initsiatiivi hoidmisele. Kokkuvõtteks, saavutas oma püstitatud eesmärgid hoolimata vastutegevuse viguritest ning meie anname üksusele hindeks 7.5/10.

Õppusel osalenud võitlejad olid samuti oma sooritustega, aga ka korraldusliku poole ning vastutegevuse ehk instruktorite tegevusega rahul.  Ühel meelel tõdeti, et linnalahing on teema, mida on vaja ikka ja jälle üle korrata. Seda enam, et õppusel osales ka uusi liikmeid, kelle jaoks oli see esimene kokkupuude antud lahingutüübiga. Et linnalahingus olla edukas, peab üksus olema hästi kokku harjutanud. See tuleb aga ainult pideva treenimisega. Ja seda me teeme! Foto:Eduard Iganus  

1-2. oktoobril toimus järjekordne Nõmme malevkonna poolt korraldatav patrullvõistlus Nõmme Välk. Kalevi malevkond, võistlejatega Margus Ots ja Teet Leppänen, saavutasid  Nõmme Välk 2021 kolmanda koha, aga ka esikoha segameeskonnas oli üks kalevlane, Jaanus Jõgis.

Ürituse formaat oli eelmisest aastast veidi erinev – alguses pidi 3 tunniga võtma võimalikult palju kontrollpunkte ning seejärel ülejäänud trass tava patrulli formaadis. Vastutegevus oli keskmisest vihasem ja kontrollis suuri teid patrullidega ning pani püsti ka varitsusi. Kõige efektiivsem oli siiski termokaameraga droonid, mis pimedas luurajaid kinni püüdis, jälitas, valgust peale näitas ning vajadusel ka sõnumeid edastas. Start oli Merikülas, finiš Tallinna maleva territoorimu lähistel.

Lisaks luuretiimidele olid rajal ka tragid Noorke kotkaste ja Kodutütarde meeskonnad. Nõmme Välk on põnev võistlus, mille raskustaset ei tasu alahinnata ning on hea võimalus Tallinna lähiümbrusest uusi põnevaid kohti avastada, kuhu muidu ei tavaliselt ei satu. Võistlustrassi pikkus on ligikaudu 40  kilomeetrit.

Selle  aasta maikuus tähistas Kaitseliidu Tallinna malev oma taasloomise 30. aastapäeva. Sellega seoses anti välja 30. aastapäeva meenemünt,mis kingiti sünnipäevapidustusele kutsutud külalisetele-maleva endised pealikud, praegused malevkondade pealikud, maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlased jne. Suvel andis maleva pealik õiguse igale malevkonnale tunnustada oma parimaid ja Kalevi malevkonnale määrati 5 sellist meenemünti. Võttes arvesse liikmete liikmelisuse staaži ja aktiivsed panustamist Kaitseliitu ja malevkonda otsustas Kalevi malevkonna juhatus annetada need meenemündid allolevatele tegevliikmetele.

Erki Vaikre– üks Kaitseliidu taasasutajatest, kes on Kaitseliidu liige olnud  aastast 1990. Erki on olnud pikaaegne kompaniiülem, palgaline Tallinna malevas ja Kalevi malevkonna pealik. Erki on endiselt riigikaitseõpetaja,  SERE instruktor, mentor ja eeskuju, kelle eeskujul on malevkonna ja kompaniiga liitunud palju uusi liikmeid ja endised õpilasi.

Alar Olup– on ametlikult Kaitseliidu tegevliige 1992. aastast, kuigi tegutses isaga koos Kaitseliidus juba 16-aastaselt. Alar on olnud Kalevi malevkonna juhatuse liige ja valvekompanii ülem. Alar tegutseb täna Kaitseliidu kooli juures koolitustreener-instruktorina, kuulub Tallinna maleva juhatusse ja korraldab vastutegevust enamustel suurimatel Kaitseliidu õppustel.

Jüri T. Jüri on Kalevi malevkonna liige 1993. aastast, kuid vahepealteeninud 9 aastat ka Scoutspataljonis. Ta on aktiivne kompanii rühmaliige, kes osaleb aktiivselt õppustel ja Kalevi malevkonna tegemistes.

Tiit Kant– liitus Kalevi malevkonnaga 1994.  aastal ning tegutses pikaajaliselt kompaniis jaoülemana. Nüüd täidab Tiit kompaniis rühmavanema rolli ning on mitme väljaõppe osas ka instruktoriks Ta ei küsi kunagi miks  midagi teha vaid kuidas teha. Ta on oma rühmale suureks toeks ja paljudele ka heaks sõbraks.

Uku Tammaru– liitus Kalevi malevkonnaga 1994. aastal ning panustab aktiivselt laskesporti olles IPSCs  (International Practical Shooting Confederation) vägagi pädev kohtunik ja võistluste läbiviija.

Meil on rõõm tõdeda, et meie seas on liikmeid, kes endiselt panustavad ligi 30 aastast organisatsiooni. Kalevi malevkonna pealik toimetas meenemündid personaalselt liikmetele kätte.