KALEVI MALEVKOND

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul toimus 20. augustil Tallinna Teletorni õue ala  juba 10. korda Kaitseliidu perepäev. Kalevi malevkond oli esindatud BTR soomukiga „Linda“, mis tegi lõbusõite peamiselt lastele ja ka nende vanematele.

Perepäeva puhul oli huvilistel võimalus tutvuda sõduri varustusega ja relvadega, esindatud oli nii Päästeamet kui ka Vangla teenistus. Toompea malevkond näitas nii käsivõitlust kui ka korraldas näidislahingu, õppida sai veel esmaabi andmist ning õhupüssiga märki lasta.

14-15.augustil toimus Võsu õppe- ja puhkekeskuses Kalevi malevkonna  kompanii suveseminar, kus osales üle 30 kompanii võitleja ja Naiskodukaitse Kalevi jaoskonna liikme.

Traditsiooniliselt on suveseminar vahepeatuseks, mil vaadatakse tagasi eelneval poolaastal tehtule ja arutatakse järgneva kuue kuu tegemisi. Seminari kava jaguneski töiseks kokkuvõtete ja õppeinfo esitamise osaks ning aktiivseks ja mõnusaks diskussiooniks kohvi- ja õhtusöögilauas.

Seminari ametliku osa juhatas sisse kompaniiülemabi, kes andis põhjaliku ülevaate personali, varustuse ja finantsteemadest. Arengud kõigis kolmes valdkonnas on positiivsed. Personali saldo on plusspoolel ja tänane ametikohtade täituvus kompaniis on ligi 90%. Lisaks kuulub kompaniisse väljaõppeline koosseis. Väga oluline on ka, et meie inimeste tegemisi on märgatud ja vastavalt esildise, tänukirja või kingitusega maleva poolt premeeritud.

Varustuse tagamine toimub kompaniis jätkuvalt koordineeritult. Varustuse vajaduse esitab võitleja oma otsese ülema kaudu kuni kompaniiülema abini, kes loob koondvajaduse ja koordineerib omakorda selle maleva tagalaga. Loodud süsteem toimib hästi ja varustamine on sujuv.

Kompaniiülem (edaspidi KÜ) keskendus oma ettekandes laiema julgeoleku olukorra kirjeldusele, Kaitseliidu ja kõrgema tasandi eesmärkidele ning kompanii põhitegevusele sellega seoses. Samuti andis KÜ ülevaate väljaõppe tegevustest 2021. aastal ning esitas esimese sissevaate 2022. aastal planeeritud väljaõppe kohta. Täpsemalt rääkisime kriisikollete paljususest ja üleüldisest julgeoleku olukorra halvenemisest kogu maailmas, illegaalse immigratsiooni probleemist meie lähinaabrite juures ning COVID19 viiruse püsivast mõjust. Kaitseliidu  puhul keskendusime maakaitse kontseptsiooni üldpõhimõtete selgitamisele ja sellest tulenevatele kõrgema tasandi eesmärkidele ja tegevustele. Lisaks sõjalistele ettevalmistusele, keskendusime laiapõhjalise riigikaitse mõistele ja sisule ning rääkisime laiema kaasatuse vajadustest.

Kuigi COVID19 on jätnud jälje ka kompanii väljaõppetegevusele, oli kokkuvõtvalt positiivne tõdeda, et inimeste moraal on jätkuvalt kõrge ja tegevustes osaletakse aktiivselt. 2021. aasta esimesel poolaastal jäid ära vaid need üritused, millele laienes kõrgem toimumise keeld. Teisel poolaastal jätkub plaanipärane tegevus, mis keskendub laskeoskustele, üksikvõitleja oskuste parandamisele ja jaotaktika õppele. 2022. aasta sissevaates andis KÜ ülem ülevaate aste kõrgematest väljaõppe prioriteetidest ja selle alusel koostatud kompanii väljaõppeplaanist. Täpsem arutelu toimub talveseminaril detsembris.

Kalevi malevkonna meeskond saavutas sel aastal Saaremaal 3-7.augustil  toimunud rahvusvahelisel luurevõistlusel “Admiral Pitka Recon Challenge” 4. koha. Osalejaid oli 26 võistkonda 9 riigist ning seekord läks võit Kuperjanovi kaadrikaitseväelastele. Kalevlaste meeskonna koosseisus olid Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots.

Luurevõistlus sisaldas väga erinevaid ülesandeid nagu side, meditsiin, pioneer, IT ja laskmine. Iga ülesande juures oli siiski oma kiiks mis tähendab, et ainult teadmisest ei piisanud – palju pidi mõtlema kastist välja oma eri valdkondade teadmisi kombineerides ning tegema head meeskonnatööd. Standardseid olukordi polnud seega oli hea viis end proovile panna. Siinkohal tänab võistkond  korraldajaid, kes oskasid nii meid kui ka ilmselt ka kõiki teisi meeskondi üllatada.

Kogu rada kokku oli ca 100 km kus liikuda tohtis ainult varjatult sh ei tohtinud kasutada teid, kus olid püsti pandud varitsused. Kalevlased pidid siiski 2 elu talongi loovutama ühte põllunurka lõigates  aga said komplimendi hea sportliku vormi osa.  Põllul maastikuauto eest ära jooksmine ei ole pikas perspektiivis ikkagi jätkusuutlik. Võistlusala oli muidu pea inimtühi ja metsloomi pole vist kunagi  nii tihti näinud.

Võistluse kõige olulisemaks osaks oli loomulikult, nagu nimigi ütleb, luure. 3×3 ruutkilomeetrine luureala sees pidi selgitama välja vastase laagri. Laagri elemendid olid hästi ära peidetud ning leidjat ootasid ees vastutegevuse võitlejad, kes oma saladust kiivalt valvasid. kogu mets oli täis “Nu pogodi” või “Tom & Jerry” laadis tagaajamisi. Kalevlastel saavutasin siin neljanda parima tulemuse. 

Võistkonna kaptenile Margus Otsale tundub, et korraldajatel oli kokkulepe ilmataadiga, sest iga võistluse lõpp on olnud vihmane. Kuna enne lõpujooksu oli ette nähtud pikem paus, siis oli metsaalune täis võistlejaid kes üritasid vihmast varjuda- need kelle seljakotis vihmakaitset nappis pidid improviseerima. Pealtvaatajate sõnul saidki kalevlased kõige suurema sahmaka oma lõpujooksu ajal, mis siiski ei takistanud seal parimat tulemust jooksmast.

Oli tõsiselt väljakutsuv üritus, konkurendid olid tugevad. Järgmisel aastal siis võistkond väljas Ida-Virumaal. Foto:Heidi Tormet

Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond saavutas 21. korda toimunud Põrgupõhja Retkel auhinnalise II koha, koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ning Margus Ots.

Kolm päeva ja 100 kilomeetrit luuramist rekordkuumade 30-kraadiste kõrbeilmadega, mis vaheldusid vihmahoogudega pakkusid suuremat väljakutset kõikidele võistlejatele ja võistkondadele. Kokku oli võistlusel 13 kontrollpunkti ja seal oli nii füüsilist kui vaimset pingutust nõudvaid alates viktoriinist ja looduse tundmisest kuni lange- varjuri veest väljatoomisele.Meeldejäävaim oli maskeerimiskitlit kandva “diversandi” tabamine airsofti relvast.

“Vastase” maa-alal tegutsemine tähendas, et liikuma pidi varjatult ning nii mõnigi kord pidi sammu kiirendama. Ühte punkti minnes oli vajalik turbapõllu kiire ületamine ja vastutegevus ei pidanud paljuks auto kinnijäämisega riskides safarit teha. Teine huvitav moment oli Vigala jõe planeerimata kiirületus kui vastutegevus oskas oma asukohavalikuga üllatada.

Põrgupõhja retk on teistmoodi patrullvõistlus ka selles osas, et võistlus toimub relvadeta ning mitu korda tekkis “kes mu relva maha unustas?” hetk. See tähendab, et osaleda saavad ka mitte kaitseliitlastest meeskonnad ning julgustame kõigil seda kalendrisse panema.

Põrgupõhja Retk toimus 8-10 juulil. Retk toimub metsavendade mälestuseks ning start ja finiš olid mõlemad Vana-Vigalas. Võistluse võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra meeskond ning kolmandaks jäi Pärnumaa maleva Aruvälja võistkond.  Foto: Karri Kaas

4.juulil tähistas Eesti Spordiselts Kalev oma 120. aastapäeva Tallinnas A. le Coq Arenal piduliku vastuvõtuga, millest sai osa ka ligi 2500 võimlemispeol “Kingitus” osalejat.

Väärikal aastapäeva vastuvõtul tunnustati 2020. aasta parimaid sportlasi ja treenereid, jagati välja auliikmete rinnamärgid ning tunnustati koostööpartnereid. Sõna said kultuuriminister Anneli Ott, seltsi tegevjuht Aleksander Tammert ja asepresident Neinar Seli. Spordiseltsi president on endine Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili.

Võimlemispeo avaaktus algas liputseremooniaga, kus seltsi tegevjuht kandis Kalevi spordiseltsi lippu, selle järel Kaitseliidu lipp, Kalevi jalaväepataljoni lipp ning Kalevi malevkonna lipp, mida kandis malevkonna pealik Heidi Tormet. Esindatud olid ka Noorte kotkaste, Kodutütarde, maakondade ja rahvatantsuansamblite lipud.

Seltsi tegevjuht Aleksander Tammert on  ühtlasi ka Kalevi malevkonna liige, kes osaleb aktiivselt ja edukalt ka Kaitseliidu võistlustel, saavutades tihti auhinnalisi medalikohti. Malevkonnal on plaanis ka edaspidi spordiseltsiga koostööd teha ning propageerida sportlikku eluviisi, mis on ühe tugeva võitleja alustalaks.

Kalevi malevkonnal on otsene ajalooline side spordiseltsiga, kus malevkonna eelkäijaks on spordiseltsi Kalev liikmete põhjal 16.12.1918 loodud Kalevlaste Malev. Kalevi kaitsemalev, mis 17. märtsil 1925.a otsusega nimetati Kalevi malevkonnaks, on üks vanimaid Kaitseliidu üksusi.

23. juunil sai õnneks toimuda Võidupüha paraad Paides. Igast malevast oli käesoleval aastal tuletoojaks taasisesisvumisaja kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Tallinna maleva üksuste esindajad kogunesid Vabaduse väljakul vabaduse risti juures. Kell 13.30 saabus Paidest võidutuli, millega maleva pealiku poolt süüdati küünlad ja asetati laternatesse.

Võidupüha mälestustuli oli pühendatud kõigile Eesti vabaduse eest langenuile. See tuli viidi malevkonna esindajate poolt Tallinna mälestusmärkidele- Kalevi malevkonna Rahumäe kalmistule sarnaselt relvarahu  ja vabariigi aastapäevale. Traditsioonilselt algas päev päikesepaistega, mis rivistuse ajaks muutus tormiks.

Head võidupüha kallis võitlejad! Head Jaanipäeva!

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppus HUNT21 tegevus toimus sellel aastal kahel nädalavahetusel ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii liikmed osalesid õppekogunemisel 18.-20.06.2021. Foto: Eduard Iganus 

Juba enne kalevlaste õppenädalavahetust oli tunda, et seekord tuleb pisut teistsugune väljasõit, sest ilmateade lubas peaaegu troopilist õhutemperatuuri kuni 37 kaardi.  See oli ühtaegu hirmutav, kui ka põnev, ning sestap pakkis lubatud kuumusest hoolimata 32 võitlejat oma varustuse ning reede õhtul liiguti väljaõppealasse, et laupäeva hommiku väljaõppega algust teha. Kogu õppe ajal kanti laserveste, millega sai imiteerida reaalsemalt tabamusega pihta saamist.

Laupäevase õppepäeva põhirõhk läks üksustele pioneerinduse temaatika põgusaks tutvustamiseks – tõkete ehitamine, tankimiinide kaevamine, miinivälja ülesseadmine ning suundmiinide paigaldamine. Et mitmed väljaõppes osalejad olid suurõppusel esimest korda, siis oli selliste asjadega kokkupuude neile esmakordne. Kuumale ja kõrvetavale õppepäevale järgnes võitlejate jaoks kaks kirssi tordil – sai näha erinevaid lõhkamisi ning miinide lõhkamise tulemusi ning pärast õppetöö lõppu anti kõigile soovijatele võimalus ennast korraks karastavalt jahedasse jõkke kasta.

Pühapäevane õppetöö algas kalevlastele varahommikul ning keskendus pigem linnalahingu detailidele so maja võtmisele, tänavate ning ristmike ületamisele, majja sisenemise erinevad võimalused ning lahingkannatanu käsitlemine. Seejärel valmistuti ette lahingtegevuseks ning pandi päeval õpitu reaalselt töösse ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii koos Staabitagalakompanii võitlejatega viis läbi küla puhastamise.

Tõsi, meeletu kuumus tegi siin ka oma töö, sest tekkis olukordi, kus võitlejad pidid tegevusest loobuma. Siinjuures tuleb öelda, et õppetegevuse tagalatoetus oli hästi organiseeritud ning ka instruktorid arvestasid õppetöö läbiviimisel sellega, et võimalusel anda võitlejatele kasvõi varustuse osas veidi hõlpu. Seega jääb 2021. aasta HUNT-i kalevlastele meenutama väljaõppe külalisesineja ehk kõrvetav kuumus, mis kindlasti ei vähenda aga õppepäevadel kogetud teadmisi ja emotsioone, sest pühapäeva õhtul Tallinna poole tagasi sõites oli võitlejatel tunne, et on midagi täiesti teistmoodi kogetud ja tehtud.  

5-6. juunil korraldas Kaitseliidu Saaremaa malev  juba 13. korda patrullvõistluse Sõrve Retk, kus osales 8 võistkonda. Võistluse distantsiks oli ca 60-80 km  ja eesmärgiks treenida maastikul liikumist, kinnitada üksikvõitleja oskusi füüsilise koormuse ja stressi tingimustes ning hinnata meeskonna koostööd.

Võistluse võitis Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Margus Ots, Marko Pikk ja Teet Leppänen, tugiisikuks Marko Heinmäe, kes läbisid ca 70 km vahemaa 25-26 tunniga, teisele kohale sai Järva  malev ja kolmanda koha Saaremaa malev.

Võistlusel oli 10 kontrollpunkti- meditsiin, kauguste määramine, laskmine, side, tehnika, takistus, veevalaja, üleelamine, granaat ja 2,5 km lõpujooksu.

Võistleja Margus ütles,   et võistkonnal oli heameel ja üllatus esikoht saada, kuna algus polnud üldse paljutõotav. „ Lõpujooksul tegime suure pingutusega ja viimaste energiavarudega läbisides selle 11 minutiga.“ Samas näitab lõpuprotokoll, et viiest punktist kümnes sai Kalevi võistkond parimat tulemused.

„Teeme Sõrve retke rajameistrile suure kummarduse, kuna osati valida maastik, kus varjatud liikumine oli kõige optimaalsem“ ütles Margus. Küll oli see aga võistkonna jaoks esmakordne, kui patrullis osaleti 3 liikmelise võistkonnaga traditsioonilise 4 liikme asemel. See oli hea  harjutus järgmiseks augustikuus toimuvale Admiral Pitka Luurevõistlusele.

Võistlus oli varalahkunud Saare sõjamehe Kristjan Jalakase auks nii et väga sümboolne samm. Foto: Kadri Paomees

Pühapäeval, 06.06.2021 toimus Nõmmel, Glehni lossis Kalevi malevkonna üldkoosolek, malevakonnapealiku liputseremoonia ja malevkonna 96. aastapäeva pidustus.

Üldkoosolek algas malevkonna pealike lipu üleandmise tseremooniaga. Kuigi Kaitseliidu ülema käskkiri malevkonna pealiku vahetuse kohta rakendus juba 01.12.2020, siis tseremoonia sai läbi viia alles nüüd. Kalevi endine pealik ja pikaaegne kompaniiülem n-ltn Erki Vaikre andis lipu üle maleva pealikule kolonel Kalev Koidumäele, kes omakorda andis selle üle Heidi Tormet´ile lubades hoida ja kaitsta lippu.

Tallina maleva pealik andis ülevaate nii Põhja maakaitseringkonda kui malevat puudutavates arengutes ja muudatustes. Uue nimetusega hakkame sõjaaja üksuse koosseisuga kuuluma 411. maakaitsepataljoni koosseisu.

Üldkoosoleku päevakord nägi ette malevkonna pealiku ettekannet 2020 aasta ülevaatest- tegevused, omatulude seis ja liikmeskond, samuti 2020 maleva poolt püstitatud ülesannete täitmist ning 2021 aastakäsku ja tegevuskava. Arutlust tekitas malevkonna passiivsete liikmete seis ning värbamiseks planeeritav tegevusplaan, arengukava. Edukalt möödusid valimised, kus malevkonna juhatusse sai valitud 1 uus liige, 2 uut liiget maleva  esindajatekogusse ja 3 uut liiget malevkonna revisjonikomisjoni.

Koosoleku järel toimus malevkonna 96 aastapäeva vastuvõtt. Oma kõnes rõhutas malevkonna pealik meeskonnatöö ja parema kommunikatsiooni vajadust, samuti seda, et igal kaitseliitlasele peab leiduma endale sobilik koht organisatsioonis. Tunnustatud said eeskujulike võitlejaid  tänukirjade ja malevkonna meenetega, samuti anti välja  kolm Kalevi malevkonna Kotkaristi teenetemärki. Foto: Eduard Iganus

31. mail 2021 tähistati Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva piduliku rivistusega maleva staabihoone ees. Kutsutud olid  tänased malevkonnapealikud koos lippuritega, endised pealikud ja taasasutajad. Kalevi malevkonda esindasid malevkonna pealik Heidi Tormet ja lippur Markko Lember.

         

Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva puhul annetati  meenemündid Kaitseliidu Tallinna maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlastele, tänastele malevkonnapealikele ning endistele malevapealikele. Ühtlasi annab maleva pealik  õiguse malevkonna pealikele  tunnustada oma vanimaid liikmeid, sh auliikmeid, annetades neile meenemündi, mis on ühekordselt vermitud Tallinna maleva 30 taasasutamise auks.

Malevapealik kolonel Kalev Koidumäe pidas kõnet ja tõi välja millised arengud on toimunud viimase 30 aasta jooksul ligi 3000 liikmeliseks kasvanud malevas. Ta tõi väljas, et “Viimast aastat, nii malevas kui kogu riigis, iseloomustab uus normaalsus – elada koos viirusega. See on küll pärssinud meie tegevusi, kuid samas kiirendanud näiteks ametkondade vahelist suhtlust ja arendanud koostööd. Tallinna maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitse liikmed on osalenud ametiabi korras Politse- ja Piirivalveameti ning Terviseameti toetamisel.”

Traditsiooni kohaselt istutati juubelisündmuse puhul staabi aeda kolm puud: Kaitseliidu ülema, maleva juhatuse ja malevkonnapealike nimel. Foto: Eduard Iganus