Rubriik: Uudised

Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond saavutas 21. korda toimunud Põrgupõhja Retkel auhinnalise II koha, koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ning Margus Ots.

Kolm päeva ja 100 kilomeetrit luuramist rekordkuumade 30-kraadiste kõrbeilmadega, mis vaheldusid vihmahoogudega pakkusid suuremat väljakutset kõikidele võistlejatele ja võistkondadele. Kokku oli võistlusel 13 kontrollpunkti ja seal oli nii füüsilist kui vaimset pingutust nõudvaid alates viktoriinist ja looduse tundmisest kuni lange- varjuri veest väljatoomisele.Meeldejäävaim oli maskeerimiskitlit kandva “diversandi” tabamine airsofti relvast.

“Vastase” maa-alal tegutsemine tähendas, et liikuma pidi varjatult ning nii mõnigi kord pidi sammu kiirendama. Ühte punkti minnes oli vajalik turbapõllu kiire ületamine ja vastutegevus ei pidanud paljuks auto kinnijäämisega riskides safarit teha. Teine huvitav moment oli Vigala jõe planeerimata kiirületus kui vastutegevus oskas oma asukohavalikuga üllatada.

Põrgupõhja retk on teistmoodi patrullvõistlus ka selles osas, et võistlus toimub relvadeta ning mitu korda tekkis “kes mu relva maha unustas?” hetk. See tähendab, et osaleda saavad ka mitte kaitseliitlastest meeskonnad ning julgustame kõigil seda kalendrisse panema.

Põrgupõhja Retk toimus 8-10 juulil. Retk toimub metsavendade mälestuseks ning start ja finiš olid mõlemad Vana-Vigalas. Võistluse võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra meeskond ning kolmandaks jäi Pärnumaa maleva Aruvälja võistkond.  Foto: Karri Kaas

4.juulil tähistas Eesti Spordiselts Kalev oma 120. aastapäeva Tallinnas A. le Coq Arenal piduliku vastuvõtuga, millest sai osa ka ligi 2500 võimlemispeol “Kingitus” osalejat.

Väärikal aastapäeva vastuvõtul tunnustati 2020. aasta parimaid sportlasi ja treenereid, jagati välja auliikmete rinnamärgid ning tunnustati koostööpartnereid. Sõna said kultuuriminister Anneli Ott, seltsi tegevjuht Aleksander Tammert ja asepresident Neinar Seli. Spordiseltsi president on endine Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili.

Võimlemispeo avaaktus algas liputseremooniaga, kus seltsi tegevjuht kandis Kalevi spordiseltsi lippu, selle järel Kaitseliidu lipp, Kalevi jalaväepataljoni lipp ning Kalevi malevkonna lipp, mida kandis malevkonna pealik Heidi Tormet. Esindatud olid ka Noorte kotkaste, Kodutütarde, maakondade ja rahvatantsuansamblite lipud.

Seltsi tegevjuht Aleksander Tammert on  ühtlasi ka Kalevi malevkonna liige, kes osaleb aktiivselt ja edukalt ka Kaitseliidu võistlustel, saavutades tihti auhinnalisi medalikohti. Malevkonnal on plaanis ka edaspidi spordiseltsiga koostööd teha ning propageerida sportlikku eluviisi, mis on ühe tugeva võitleja alustalaks.

Kalevi malevkonnal on otsene ajalooline side spordiseltsiga, kus malevkonna eelkäijaks on spordiseltsi Kalev liikmete põhjal 16.12.1918 loodud Kalevlaste Malev. Kalevi kaitsemalev, mis 17. märtsil 1925.a otsusega nimetati Kalevi malevkonnaks, on üks vanimaid Kaitseliidu üksusi.

23. juunil sai õnneks toimuda Võidupüha paraad Paides. Igast malevast oli käesoleval aastal tuletoojaks taasisesisvumisaja kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Tallinna maleva üksuste esindajad kogunesid Vabaduse väljakul vabaduse risti juures. Kell 13.30 saabus Paidest võidutuli, millega maleva pealiku poolt süüdati küünlad ja asetati laternatesse.

Võidupüha mälestustuli oli pühendatud kõigile Eesti vabaduse eest langenuile. See tuli viidi malevkonna esindajate poolt Tallinna mälestusmärkidele- Kalevi malevkonna Rahumäe kalmistule sarnaselt relvarahu  ja vabariigi aastapäevale. Traditsioonilselt algas päev päikesepaistega, mis rivistuse ajaks muutus tormiks.

Head võidupüha kallis võitlejad! Head Jaanipäeva!

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppus HUNT21 tegevus toimus sellel aastal kahel nädalavahetusel ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii liikmed osalesid õppekogunemisel 18.-20.06.2021. Foto: Eduard Iganus 

Juba enne kalevlaste õppenädalavahetust oli tunda, et seekord tuleb pisut teistsugune väljasõit, sest ilmateade lubas peaaegu troopilist õhutemperatuuri kuni 37 kaardi.  See oli ühtaegu hirmutav, kui ka põnev, ning sestap pakkis lubatud kuumusest hoolimata 32 võitlejat oma varustuse ning reede õhtul liiguti väljaõppealasse, et laupäeva hommiku väljaõppega algust teha. Kogu õppe ajal kanti laserveste, millega sai imiteerida reaalsemalt tabamusega pihta saamist.

Laupäevase õppepäeva põhirõhk läks üksustele pioneerinduse temaatika põgusaks tutvustamiseks – tõkete ehitamine, tankimiinide kaevamine, miinivälja ülesseadmine ning suundmiinide paigaldamine. Et mitmed väljaõppes osalejad olid suurõppusel esimest korda, siis oli selliste asjadega kokkupuude neile esmakordne. Kuumale ja kõrvetavale õppepäevale järgnes võitlejate jaoks kaks kirssi tordil – sai näha erinevaid lõhkamisi ning miinide lõhkamise tulemusi ning pärast õppetöö lõppu anti kõigile soovijatele võimalus ennast korraks karastavalt jahedasse jõkke kasta.

Pühapäevane õppetöö algas kalevlastele varahommikul ning keskendus pigem linnalahingu detailidele so maja võtmisele, tänavate ning ristmike ületamisele, majja sisenemise erinevad võimalused ning lahingkannatanu käsitlemine. Seejärel valmistuti ette lahingtegevuseks ning pandi päeval õpitu reaalselt töösse ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii koos Staabitagalakompanii võitlejatega viis läbi küla puhastamise.

Tõsi, meeletu kuumus tegi siin ka oma töö, sest tekkis olukordi, kus võitlejad pidid tegevusest loobuma. Siinjuures tuleb öelda, et õppetegevuse tagalatoetus oli hästi organiseeritud ning ka instruktorid arvestasid õppetöö läbiviimisel sellega, et võimalusel anda võitlejatele kasvõi varustuse osas veidi hõlpu. Seega jääb 2021. aasta HUNT-i kalevlastele meenutama väljaõppe külalisesineja ehk kõrvetav kuumus, mis kindlasti ei vähenda aga õppepäevadel kogetud teadmisi ja emotsioone, sest pühapäeva õhtul Tallinna poole tagasi sõites oli võitlejatel tunne, et on midagi täiesti teistmoodi kogetud ja tehtud.  

5-6. juunil korraldas Kaitseliidu Saaremaa malev  juba 13. korda patrullvõistluse Sõrve Retk, kus osales 8 võistkonda. Võistluse distantsiks oli ca 60-80 km  ja eesmärgiks treenida maastikul liikumist, kinnitada üksikvõitleja oskusi füüsilise koormuse ja stressi tingimustes ning hinnata meeskonna koostööd.

Võistluse võitis Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Margus Ots, Marko Pikk ja Teet Leppänen, tugiisikuks Marko Heinmäe, kes läbisid ca 70 km vahemaa 25-26 tunniga, teisele kohale sai Järva  malev ja kolmanda koha Saaremaa malev.

Võistlusel oli 10 kontrollpunkti- meditsiin, kauguste määramine, laskmine, side, tehnika, takistus, veevalaja, üleelamine, granaat ja 2,5 km lõpujooksu.

Võistleja Margus ütles,   et võistkonnal oli heameel ja üllatus esikoht saada, kuna algus polnud üldse paljutõotav. „ Lõpujooksul tegime suure pingutusega ja viimaste energiavarudega läbisides selle 11 minutiga.“ Samas näitab lõpuprotokoll, et viiest punktist kümnes sai Kalevi võistkond parimat tulemused.

„Teeme Sõrve retke rajameistrile suure kummarduse, kuna osati valida maastik, kus varjatud liikumine oli kõige optimaalsem“ ütles Margus. Küll oli see aga võistkonna jaoks esmakordne, kui patrullis osaleti 3 liikmelise võistkonnaga traditsioonilise 4 liikme asemel. See oli hea  harjutus järgmiseks augustikuus toimuvale Admiral Pitka Luurevõistlusele.

Võistlus oli varalahkunud Saare sõjamehe Kristjan Jalakase auks nii et väga sümboolne samm. Foto: Kadri Paomees

Pühapäeval, 06.06.2021 toimus Nõmmel, Glehni lossis Kalevi malevkonna üldkoosolek, malevakonnapealiku liputseremoonia ja malevkonna 96. aastapäeva pidustus.

Üldkoosolek algas malevkonna pealike lipu üleandmise tseremooniaga. Kuigi Kaitseliidu ülema käskkiri malevkonna pealiku vahetuse kohta rakendus juba 01.12.2020, siis tseremoonia sai läbi viia alles nüüd. Kalevi endine pealik ja pikaaegne kompaniiülem n-ltn Erki Vaikre andis lipu üle maleva pealikule kolonel Kalev Koidumäele, kes omakorda andis selle üle Heidi Tormet´ile lubades hoida ja kaitsta lippu.

Tallina maleva pealik andis ülevaate nii Põhja maakaitseringkonda kui malevat puudutavates arengutes ja muudatustes. Uue nimetusega hakkame sõjaaja üksuse koosseisuga kuuluma 411. maakaitsepataljoni koosseisu.

Üldkoosoleku päevakord nägi ette malevkonna pealiku ettekannet 2020 aasta ülevaatest- tegevused, omatulude seis ja liikmeskond, samuti 2020 maleva poolt püstitatud ülesannete täitmist ning 2021 aastakäsku ja tegevuskava. Arutlust tekitas malevkonna passiivsete liikmete seis ning värbamiseks planeeritav tegevusplaan, arengukava. Edukalt möödusid valimised, kus malevkonna juhatusse sai valitud 1 uus liige, 2 uut liiget maleva  esindajatekogusse ja 3 uut liiget malevkonna revisjonikomisjoni.

Koosoleku järel toimus malevkonna 96 aastapäeva vastuvõtt. Oma kõnes rõhutas malevkonna pealik meeskonnatöö ja parema kommunikatsiooni vajadust, samuti seda, et igal kaitseliitlasele peab leiduma endale sobilik koht organisatsioonis. Tunnustatud said eeskujulike võitlejaid  tänukirjade ja malevkonna meenetega, samuti anti välja  kolm Kalevi malevkonna Kotkaristi teenetemärki. Foto: Eduard Iganus

31. mail 2021 tähistati Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva piduliku rivistusega maleva staabihoone ees. Kutsutud olid  tänased malevkonnapealikud koos lippuritega, endised pealikud ja taasasutajad. Kalevi malevkonda esindasid malevkonna pealik Heidi Tormet ja lippur Markko Lember.

         

Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva puhul annetati  meenemündid Kaitseliidu Tallinna maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlastele, tänastele malevkonnapealikele ning endistele malevapealikele. Ühtlasi annab maleva pealik  õiguse malevkonna pealikele  tunnustada oma vanimaid liikmeid, sh auliikmeid, annetades neile meenemündi, mis on ühekordselt vermitud Tallinna maleva 30 taasasutamise auks.

Malevapealik kolonel Kalev Koidumäe pidas kõnet ja tõi välja millised arengud on toimunud viimase 30 aasta jooksul ligi 3000 liikmeliseks kasvanud malevas. Ta tõi väljas, et “Viimast aastat, nii malevas kui kogu riigis, iseloomustab uus normaalsus – elada koos viirusega. See on küll pärssinud meie tegevusi, kuid samas kiirendanud näiteks ametkondade vahelist suhtlust ja arendanud koostööd. Tallinna maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitse liikmed on osalenud ametiabi korras Politse- ja Piirivalveameti ning Terviseameti toetamisel.”

Traditsiooni kohaselt istutati juubelisündmuse puhul staabi aeda kolm puud: Kaitseliidu ülema, maleva juhatuse ja malevkonnapealike nimel. Foto: Eduard Iganus

 

 

 

 

 

 

Tallinna kesklinnas, Kristiine ristmiku servas on viimastel maikuu nädalavahetustel nähtud tegutsemas kaitseliitlaseid. Möödunud laupäeval, 29 mail, jõudis see võimalus ka Kalevi malevkonna võitlejateni. Toimus linnalahingu õppus 35 osalisega ja airsoft relvadega. Ja kus mujal oleks parem selle lahinguliigi pidamist harjutada kui võimalikult realistlikes oludes, just mida pakkus meile endine Kristiine Linnaosa Valitsuse hoone, mille sees ning ümber õppus läbi viidi.

Kuna ajad on olnud keerulised, mille tõttu ei ole kompanii võitlejad just mitte eriti aktiivselt kokkutöötamist harjutada saanud, oli õppus planeeritud kõikidele osalejatele jõukohaseks ehk alustati päris algusest. Lisaks kogenumatele võitlejatele osales õppusel ka värskelt Kaitseliiduga liitunud liikmeid ning ka naiskodukaitsjaid Kalevi jaoskonnast, kellest nii mõnedki hoidsid relva ning osalesid väljaõppeüritusel päris esimest korda. See oli hea võimalus vanadel olijatel varem õpitut üle korrata ning uutel liikmetel ka jõukohases tempos kaasa õppida.

Enne kui võitlejad hoone ustest ja akendest seda vastase käest tagasi võtma suundusid, oli vaja selgeks teha või meenutada olulisemad põhimõtted- mis, miks, kuidas ja millal? On tõenäoline, et konflikti korral on kaitseliitlastel vaja sõdida just linnastatud alal, kus asuvad tähtsamad taristuobjektid ning juurdepääs vajalikele ressurssidele. Selleks on vaja kaitseliitlasel teada, kuidas peaks ta lahingusse suundudes välja nägema, milline varustus on hoonestatud alal sõdimisel hädavajalik ning milliseid esemeid, ka tunnuseid vormil, oleks pigem mõistlik vältida, et vastase kätte vangi sattudes võimalikult vähe olulist infot tahtmatult edasi anda. Üle korrati ka põhilised relvadrillid ning esmaabivõtted.

Kuna õppuse põhieesmärgiks oli vastase poolt ülevõetud hoonele lähenemine, sellesse sisenemine ning tagasi võtmine, harjutati läbi kõik olulised etapid:  ettevalmistus ja planeerimine, hoonele lähenemine, sisenemine erinevatel viisidel ustest ja akendest, treppidel liikumine, koridoride valvamine, ruumide puhastamine, omavaheline side ja märguanded, vajadusel taganemine, vastase pantvangistamine, tegelemine haavatute ja surnutega jne.

Kinnitust sai, et linnalahing on paratamatult üks keerulisemaid ja adrenaliinirohkemaid lahinguliike, seda just oma rohkete pimealade ja ettearvamatuste tõttu, sest ebameeldivad üllatused võivad oodata võitlejat iga nurga taga. Et aga sellise ülesande täitmisel edukas olla, on vaja, et üksus oleks hästi kokku harjutanud ning väga oluline on aktiivne infovahetus. Iga võitleja peab teadma oma rolli ja ülesannet ning oskama teha koostööd, aga ka iseseisvalt mõtelda ja vajadusel otsustavalt tegutseda. Oluline on tegutseda kiirelt, aga mitte tormakalt, püsida koos, st ka füüsilises kontaktis omadega, ja tegutseda ühise eesmärgi nimel, unustamata seejuures ära, et linnatingimustes sõdides on iga võitleja peamine ülesanne julgestada temale endale kõige ohtlikumat suunda. Paratamatus on, et olud muutuvad selle lahinguliigi puhul pidevalt ja nö ohtlik ala kipub olema 360 kraadi ümber võitleja.

Olulised oskused ja märkused, mida tasub treenida, et olla hea linnavõitleja: hea varustus ja selle õige paigutus, kiire relva käsitsemisoskus, sh oskus kasutada laskmisel ka teist õlga, hea füüsiline vorm ja vastupidavus, initsiatiivikus ja julgus.

Instruktorid tegid head tööd ning ka õppusel osalejatele jagasid nad vaid kiidusõnu. Kuigi varasematel linnalahingu õppustel

oleme mõningaid toiminguid ka teisel viisil teinud, on selge, et ei olegi olemas üht ja ainuõiget taktikalist lahendust, vaid mitmeid erinevaid võimalusi, sest ka olukord on alati erinev. Seda enam oli hea näha ja harjutada ka varasemast veidi erinevaid viise tegutsemiseks.
Õppuse õhkkond oli meeldiv ja võitlejad väga motiveeritud. Eriti väljapaistvalt initsiatiivikad, vastuvõtlikud ja õpihimulised olid meie värsked liikmed, mida näha oli suur rõõm!

Foto: Eduard Iganus

15-16. mail toimus Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses Kalevi malevkonna kompanii jalaväerühma  vahetu sunni väljaõpe. Õppe eesmärk oli ettevalmistus korrakaitse ülesande funktsioonideks ja anda baaskursus teleskoopnuia kasutamisest. Osales 15 võitlejat ja 4 instruktorit.

Laupäev kulus peamiselt teleskoopnuia väljaõppele. Päeva esimeses osas keskenduti vahetu sunni mõistele ja selle rakendamise teoreetilistele ning seaduslikele põhimõtetele. Seejärel harjutati teleskoopnuia vutlarist välja võtmist, õiget avamist ning baaslööke. Vahetu sunni mõiste on isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sellised erivahendid on käerauad, sidumisvahendid, teenistusloom, veekahur, pisarvoolust gaasipihusti, külmrelv nagu teleskoopnui, tulirelv ja elektrišokirelv.

Õppetöö toimus paarides, st üks ründas ja teine tõrjus lööke kaitsepadjaga. Selle vältel harjutati ka hääle kasutamist, sest igale löögile peab eelnema hoiatuskäsk „Seis! Peatu! Tagane!“ Peale teleskoopnuia harjutati õppeks veega täidetud pisarvoolu gaasipihusti kasutamist, mille taktikalised kasutamispõhimõtted on üldjoontes samad- hoiatuskäsk, sihtimine silmade piirkonda ja lühikesed vajutused gaasipihustile.

Teine õppepäev keskendus käeraudade kasutamise põhimõtete tutvustamisele ja läbiharjutamisele. Ühtlasi selgitati isikute kinnipidamise põhimõtteid ja turvakontrolli läbiviimist ning teooriaga käsikäes harjutati ka praktiliselt erinevaid võtteid. Kogu õppenädalavahetus päädis erinevate kontrollsituatsioonide läbimängimisega, et vahetu sunni vahendite oskusi kinnistada.

Väljaõppes osalejad kiitsid tasemel instruktoreid, kes oma põhitööna tegutsevad  igapäevaselt Politsei- ja Piirivalveametis ning on juba pikaajaliselt  tegutsenud turvataktika ja sunnivahendite kasutamise õpetamisega.

Kalevlased on ka varem saanud sarnase sisuga väljaõpet, kuid sellest hoolimata oldi teise päeva lõpuks väsinud ja osalejate sõnutsi andsid endast märku lihased, mis asusid seni teadvustamata asukohtades- väljaõpet peeti igati kasulikuks, toredaks, kus sai õppida uusi praktilisi oskusi.

Politsei võib vajadusel ametiabi palvena kutsuda appi Kaitseliitu, millele eelneb alati ka kiire väljaõppe osa. Näiteks rakendati teistes funktsioonides kompanii liikmeid 2020 kevadel, seoses Covid-19 eriolukorraga. Foto: Päivi- Pääsu Kreutzwald-Prii

14.-16.05.2021 toimus Juminda vanas piirivalvekordonis ja selle lähiümbruses kompanii 2. rühma võitlejate jaoühtlustuskursus. Kursusega oli seotud 13 kalevlast, kellest 9 kuulus õppivasse kooseisu ning 4 võitlejat tegeles koolitamise ja ürituse administreerimisega.

Kursuse eesmärgiks oli keskenduda jaoliikmete koostöö ühtse toimimise põhimõtete harjutamisele. Ühtlasi võttis rühma juhtkond eesmärgiks anda ülevaate Kalevi malevkonnast ja sõjaväelise struktuuri loogikast ning rääkida 2. rühma lähituleviku eesmärkidest ja tegevustest. Terve õppe vältel vahetati rolle ehk kõik osalejad said olla vähemalt ühe korra ka jaoülemad ja kogeda  seda, mida tähendab jao juhtimine ning miks on vajalik, et käsku kuulavad kõik jaoliikmed.

Reede õhtul koguneti Jumindale, seati ennast sisse ja tehti ettevalmistusi eelseisvateks päevadeks. Uue päev hommikul hakul tutvustati nii üksikvõitleja kui ka jao ning rühma varustust, pärast mida saadi rännakukäsk ning liiguti pooljagude kaupa erinevaid liikumismarsruute kasutades harjutusväljale. Ülejäänud päev toimetati metsas ja keskenduti põhiasjadele; harjutati käemärke, osutamist, liikumist, formatsioone, esmaseid sideprotseduure ning posti mehitamist. Õhtune tagasirännak toimus pooljagudel väikese lisandiga ehk igale jaole anti ülesanne tassida  „haavatut“, milleksoli täidetud veekanister. Naasmisel Jumindale keskenduti rividrillidele ning valmistuti ette uueks päevaks.

Pühapäeva varahommik algas häirega, et panna proovile eelmisel päeval räägitud varustuse pakkimise põhimõtted. Pärast hommikusööki keskenduti taktikalise liikumise harjutustele- dubleerimine, ringkaitse, söösta-kata, rullimine jne. Lõunasöögi järgselt pandi õpitu praktikasse ja mängiti airsoft-relvadega läbi erinevaid olukordi ning kirsiks tordil tehti ka paar pooljagudevahelist „catch the flag“ põhimõttel võistlust.

Malevlane Suvi, kes on olnud Kalevi malevkonna kompanii liige umbes aasta, võttis oma kogemuse nädalavahetusest kokku järgnevalt. „Oli nagu alati on Kalevi malevkonna õppustega olnud – väga õpetlik aga samas lõbus nädalavahetus, mille autasuks oli vägagi mõnus uni kodus.“

Foto: Eduard Iganus