Autor: Heidi Tormet

15-16. mail toimus Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses Kalevi malevkonna kompanii jalaväerühma  vahetu sunni väljaõpe. Õppe eesmärk oli ettevalmistus korrakaitse ülesande funktsioonideks ja anda baaskursus teleskoopnuia kasutamisest. Osales 15 võitlejat ja 4 instruktorit.

Laupäev kulus peamiselt teleskoopnuia väljaõppele. Päeva esimeses osas keskenduti vahetu sunni mõistele ja selle rakendamise teoreetilistele ning seaduslikele põhimõtetele. Seejärel harjutati teleskoopnuia vutlarist välja võtmist, õiget avamist ning baaslööke. Vahetu sunni mõiste on isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sellised erivahendid on käerauad, sidumisvahendid, teenistusloom, veekahur, pisarvoolust gaasipihusti, külmrelv nagu teleskoopnui, tulirelv ja elektrišokirelv.

Õppetöö toimus paarides, st üks ründas ja teine tõrjus lööke kaitsepadjaga. Selle vältel harjutati ka hääle kasutamist, sest igale löögile peab eelnema hoiatuskäsk „Seis! Peatu! Tagane!“ Peale teleskoopnuia harjutati õppeks veega täidetud pisarvoolu gaasipihusti kasutamist, mille taktikalised kasutamispõhimõtted on üldjoontes samad- hoiatuskäsk, sihtimine silmade piirkonda ja lühikesed vajutused gaasipihustile.

Teine õppepäev keskendus käeraudade kasutamise põhimõtete tutvustamisele ja läbiharjutamisele. Ühtlasi selgitati isikute kinnipidamise põhimõtteid ja turvakontrolli läbiviimist ning teooriaga käsikäes harjutati ka praktiliselt erinevaid võtteid. Kogu õppenädalavahetus päädis erinevate kontrollsituatsioonide läbimängimisega, et vahetu sunni vahendite oskusi kinnistada.

Väljaõppes osalejad kiitsid tasemel instruktoreid, kes oma põhitööna tegutsevad  igapäevaselt Politsei- ja Piirivalveametis ning on juba pikaajaliselt  tegutsenud turvataktika ja sunnivahendite kasutamise õpetamisega.

Kalevlased on ka varem saanud sarnase sisuga väljaõpet, kuid sellest hoolimata oldi teise päeva lõpuks väsinud ja osalejate sõnutsi andsid endast märku lihased, mis asusid seni teadvustamata asukohtades- väljaõpet peeti igati kasulikuks, toredaks, kus sai õppida uusi praktilisi oskusi.

Politsei võib vajadusel ametiabi palvena kutsuda appi Kaitseliitu, millele eelneb alati ka kiire väljaõppe osa. Näiteks rakendati teistes funktsioonides kompanii liikmeid 2020 kevadel, seoses Covid-19 eriolukorraga. Foto: Päivi- Pääsu Kreutzwald-Prii

Kohtume Eduardiga aprillis tema stuudios, töökojas samal nädalal kui ta on läinud tegevteenistusest reservi- seekord teist ja viimast korda. Eduard on 2021 aastast käinud fotografeerimas mitmeid Kalevi malevkonna väljaõppe ja muid üritusi aga kes ühtlasi mäletab, et on olnud ka malevkonna pealik.

1. Millega Sa olen seni Kaitseliidus tegelenud?

Minu teenistus algas Eesti Kaitseväes 1992 aastal Kuperjanovi pataljonis üleajateenijana (ajateenistus Nõukogude armees), kus alustasin rühmavanemana ja edasi rühmaülemana kuni aastani 2004. Kursustest said läbitud vanemallohvitserikursus, allohvitserikursus ja siis ohvitserikursus- sellest ka auastmed nooremveebel, veebel ja lipnik. Hilisema teenistuskäigu raames lisandusid nooremleitnant, leitnant ja kapten.  Sealt edasi läksin Õhuväkke, kus tänaseks kolonel R.Valgega ehitasime koos üles Õhuväe väljaõppe,- ja treeningkeskust. 2007 aastal otsustasin minna reservi ja 9 aastat töötasin erasektoris erinevatel ametikohtadel. Olen proovinud kätt kinnisvarasektoris, töötasin ekspordivaldkonnas ning turvateenistuses aga varasem huvi tõmbas mind lennunduse poole. Huvitava töökoha sain Afganistanis Kabuli lennujaamas perrooniteeninduses, kus töötasin kokku 2,5 aastat. Peale seda veel samalaadne töö Tallinna lennujaamas ning katsetasin kätt ka ettevõtjana spordipoe avamisega, mis tookord ei osutunud edukaks. Seega 2016 aastal asusin tagasi teenistusse ja sedakorda Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna personaliülemana asukohaga Viru malevas seda kuni aprill 2020, peale mida töötasin veel mõned kuud Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonnas.

Kaitseliitu asusin kõigepealt 2001 aastal Võrumaa malevasse ja 2005 aastal Kalevi malevkonda langevarjurite kaudu, kes suurema rühmana malevkonnaga liitus. Langevarjukoolituse sain teenistuse käigus Kuperjanovi pataljonis 2002. aastal ja kokku olen teinud 174 hüpet. Kalevi malevkonna pealikuna tegutsesin aastatel 2006-2008. Henry Reitelmanni toel proovisin mõista Kaitseliidu omapära, kuid olles tugeva kaitseväe taustaga oli mul keeruline lõplikult mõista kuidas käib töö vabatahtlikega.

2. Kuidas Kaitseliit ja Kalevi malevkond on nende aastate jooksul muutunud?

Kõigepealt on muutunud kaitseliitlase imidž kes pole enam vana, habemega, ülekaaluline ja napsilembeline. Selle kallal on pidevalt tehtud tööd nii Kaitseväes kui ka Kaitseliidus ja selle kaudu toodud alla ka keskmist vanust. Kindlasti on muutunud väljaõppe pool, mis on rohkem sõjaline ja eesmärgistatud, sisukam ning reaalsele olukorrale  vastav.

3. Millega tegeled tänapäeval?

Värskelt reservi minemisega saan nüüd täielikult pühenduda oma ettevõttele ja hobidele. 2017 aastal lõin oma brändi Don Design ja Decoration, mis teeb eritellimusel stende, 3D raamimist  erinevatele esemetele nagu medalid, särgid, diplomid, aumärgid, fotod ja muud kliendile väärtuslik. Tänaseks on minu portfoolios 105 sellist eritellimusel tööd ja iga kujundus on personaalne ning omanikule positiivseid emotsioone pakkuv- nähes nende esmareaktsiooni lõpp produktist paneb ka minul silma särama.

Teiseks tegelen fotograafiaga. Alustasin umbes 5 aastat tagasi looduspiltide tegemisega ja siis kui paar head tuttavat tunnistasid, et mul on selleks silma, olen nüüd aja jooksul ka tehnilised asjad ära õppinud. Algne eesmärk on olnud hetki jäädvustada- kolleege, erinevad väljasõidud. Kuigi arenguruumi on veel palju olen jõudnud fototeenuse pakkumiseni. Pildipankadesse materjali tootmine on samuti valdkond, mida arendan. Meeldima on hakanud ka portree- ja autopiltide tegemine aga üldiselt proovin protsessi käigus leida midagi ka oma hingele, midagi kunstilist. Kalevi malevkonna jaoks teen pilte heameelega, sest saan aru vajadusest ja saan ühtlasi olla kasulik malevkonnale.

Lisaks pakub mulle huvi filmindus ja amatöörnäitlejana olen saanud kaasa lüüa sellistes tuntud filmides nagu 2015 aastal „Vehkleja“ lauas peakohtunikuna, Nolani „Teneti“ filmis terroristina ja palju muud. Hetkelgi olen seotud ühe lühifilmi projektiga. Foto:   Filmivõtted “Seltsimees laps” 2016

4. Millised võiksid olla sinu jaoks Kaitseliidus järgmised aastad?

Isiklikus elus loodan ma hüpet loomingulises arengus tervikuna, mis on põimunud fotograafia, kujundamise ja raamimisega. Neid teadmisi, saan aga rakendada pildistamisel Kalevi malevkonna väljaõppel ja muudel üritustel, otsides ka enda jaoks  erilisi momente. Soovin panustada võimalikult palju kaitseliitlase ja Kaitseliidu terviku kuvandisse.                                                                                                                                                                                                                                                                            

Vestlesime varakevadisel 15 aprilli õhtupoolikul Harjumaal Henry koduterrassil ja rääkisime kohvitassi kõrval Henry tegevusest Kaitseliidus. 

1. Millega Sa olen seni Kaitseliidus tegelenud?

Liitusin juba 17 aastaselt Kaitseliiduga, sest olin õppimas merekoolis ja mul oli militaarhuvi. Sellest on tänaseks 23 aastat möödas.  Oma kursusekaaslase kaudu Saaremaa malevast kuulsin kuidas ta sai tegeleda relvade ja laskmistega ning soovisin ka ise sellega lähemalt kokku puutuda. Liitusin algselt Tallinna maleva Akadeemilise malevkonnaga, aga ei pidanud ennast piisavalt akadeemiliseks. Siis liikusin edasi Lääne malevkonda, mis nendel aastatel koosnes suuremalt jaolt vanemaealistest kaitseliitlastest. 2000ndate algusel liikusid kuuldused, et senine peamiselt sportlastest ja veteranidest koosnev Kalevi malevkond võidakse pealiku puudumisel liita mõne teise malevkonnaga. Sellest ajendatult sai aktiivsemate kaitseliitlaste ja juba toimiva sõpruskonnaga tollasele Kalevi malevkonnale elu sisse puhutud. Hakkasime üheskoos üles ehitama rohkem sõjalisemat ja korrakaitsefunktsiooni kandvat üksust, kus alates 2002. aastast sai minust selle kompanii ülem. Meile võimaldati head väljaõpet nii Taanis kui Soomes ning Tallinna linn toetas  varustusega. Sellist korrakaitsekompanii ülesannet täitsime kuni 2008. aastani. Suurimaks proovikiviks võiks pidada 2007. aasta aprillikuu rahutusi, mille detailid ei kannata trükipressi. Sealt edasi on paljud head malevkonna kaaslased suundunud teistesse lahingkompaniidesse ja mitmed neist on vahetanud lõpuks isegi malevkonda- pean tõdema, et sellest on väga kahju.

2008. aastast alates sai minust ametlikult malevkonna pealik ja seda kuni 2018 aastani, eelnevalt täitsin veel pealiku kohusetäitja rolli. 2010-2011 aastal läbisin Kaitseliidu koolis Reservohvitseri kursuse ja minust sai lipnik. 2013 aastast tekkis Kaitseliidus vajadus isikukaitserühmale, millel on 2 peamist ülesannet: olla maakaitseülema lähikaitsemeeskond õppustel, üritustel, kohtumistel ja paraadidel ning turvata VIP visiite. Selle meeskonna juhtimise ja tagamisega tegelen ma tänapäevalgi ja nüüdseks on meil koostöö juba teise Kaitseliidu ülemaga. Selle sama rühmaga oleme taganud julgeolekut erinevate riigipeade visiitidele: kuninganna Elisabeth II ja prints Philip visiit; USA presidentide George Bushi ja Barack Obama visiit; Suurbritannia peaministri visiit ja taganud julgeolekut ka NATO tippkohtumistel. Lisaks sellele olen mina ja meie teised tublid meeskonna liikmed instruktoriteks juba aastaid nii valveüksuste kui ka muid erioskusi vajavate üksuste väljaõppel.

2. Kuidas Kaitseliit ja Kalevi malevkond on nende 23 aasta jooksul muutunud?

Mõlemad on nende aastate jooksul väga palju muutunud. Ma ütleksin, et malevkond on muutunud palju teovõimelisemaks kui see oli varasematel aastatel. Kaitseliit on muutunud sõjalise väljaõppe ja kompetentsi osas oluliselt paremaks. Aga mida peab tõdema on see, et varasemaga võrreldes on ära kadunud tihe seltsielu nii maleva kui ka malevkonna tasandil. Ma pean selliseid üritusi aastapäevad, suvepäevad, seminarid ühtsema meeskonnatunnetuse hoidmiseks oluliseks.

3. Millega tegeled tänapäeval?

Lähikaitsemeeskond on Kaitseliitu panustamisel minu jaoks seni number üks. Enne koroonat toimus meil selliseid olulisi isikukaitse tagamise üritusi 8-12 korda aastas. Viimasel aastal oli seda oluliselt vähem, aga loodame olukorra normaliseerumisele. Lisaks eelpool mainitud instruktoriks olemine. Oma põhitöö kõrvalt on mul veel abikaasaga koos teatrietenduste lavastamise ja esitamise produktsioonifirma.

4. Millised võiksid olla sinu jaoks Kaitseliidus järgmised 23 aastat?

Ise näen ennast isikukaitse ülesannet täitmas veel vähemalt kuni 50 aastaseni sest siis tuleb endale aru anda, kui palju ma olen võimeline edasi „põrkama“. Peale seda arvan, et täidan sõjaaja ülesannet kuskil staabis.

 

Laupäeval,27.märtsil, viidi Männiku lasketiirus läbi kuulipilduri MG-3 väljaõpe.

Arvestades praegust piirangute olukorda sai väljaõppel osaleda 4 lahingpaari ehk 8 võitlejat ja 2 instruktorit. Õpe hakkas relvaosade tundma õppimisega, sest MG-d sai korduvalt lahti võetud ja jälle kokku pandud. Sellele järgnesid drillid lahingpaaridena st kuulipilduri ülesanded ja kuulipilduri abi tegevused. Läbi mängiti tõrgete eemaldamine, sihiku kauguste muutmine ning moonalindi ja vintraua vahetus.

Peale kuiva trenni sai samu tegevusi proovida maastikul ja lahingpaaridena söösta-kata  harjutamisel. Väiksema õppegrupi puhul omandati oskusteavet ladusamalt ja kiiremini, mis muidu vastava väljaõppe harjutamisel võtab aega päevi. Meeleolu hoidis üleval sõbralik ja toetav seltskond ning motiveerivalt mõnus kevadilm.

 

24.02.2021 tähistasime Eesti Vabariigi 103. aastapäeva  kell 08.30 Kaitseliidu Tallinna maleva eestvedamisel Kalevi malevkonna mälestusmärgi juures Rahumäe kalmistul. Kalevi malevkonda esindasid kergejalaväekompanii rühmaülemad ning Naiskodukaitse, Kodutütarde ning Noorte Kotkaste esindajad.

Kaitseliit tähistab meie riigi sünnipäeva üle-eestiliselt valveseisakutega erinevate vabadusvõitlust tähistavate mälestusmärkide juures- pärjad või küünlad asetati  Tallinna maleva üksuste poolt Reaalipoiste monumendile, Kaitseväe kalmistule ning Maarjamäe ohvitseride mälestusmärgile. Lisaks sellele andsid  traditsiooniliselt uued liikmed täna hommikul varavalges maleva staabihoone ees truudusevande.

20.02.2021 anti Tallinna malevas 103. Vabariigi aastapäeva  rivistusel välja Põhja maakaitseringkonna (Tallinn, Harju, Rapla) võitlejatele sõdurite ja  noorem- allohvitseride auastmed ning KL teenetemärgid. Auastmed pani rinda kolonel Kalev Koidumäe ja tugev käepigistus Harju maleva pealikult  kol-ltn Eero Kinnunen’ilt. Kalevi malevkond sai juurde 12 kapralit ja 4 reameest. Palju õnne kalevlastele!

 

Foto: Eduard Iganus

Sellel nädalavahetusel (6.-7.02.2021) toimus Männiku lasketiirus kalevlaste  relva- ja laskeõpe. See oli esimene osa 2021. aastasse planeeritud neljaosalisest relvaõppe ja laskeharjutuse seeriast, mille eesmärgiks on lihvida rühma tasemel võitlejate laskeoskusi ja relva käsitlemist erinevates olukordades.

Esimesel õppepäeval osales 20 võitlejat, kes jaotati oma oskuste põhjal kahte gruppi: algajad ja juba edasijõudnud. Selline jaotus andis võimaluse õpet läbi viia grupi taset arvestades spetsiifilisemalt ning jälgida terviseohutuse nõudeid. Õppepäeva loenguline pool toimus Männiku lasketiiru siseruumides ja käsitles põhitõdesid automaatrelva üldkirjeldusest ja ohutusnõuetest. Selle päeva praktiline osa keskendus aga relva kokku-ja lahtivõtmisele ning relva üldisele käsitsemisele: drilliti laskeasendeid, taktikalist salvevahetust, tegutsemist relva tõrgete puhul ning sihtimispunkti valimist.

Väljaõppe teine päev veedeti -10 kraadises Männiku välitiirus. Hommik algas iga võitleja automaatrelva sisse laskmisega ehk relvade rihtimisega, millele järgnesid laskeharjutused 50 m ja 100 m tiirus. Kuna õppegrupi oskused olid erinevad, siis tuli õppetegevusele läheneda mõnevõrra individuaalselt – kes õppis laskmise käigus arvestama oma hingamisrütmiga, kes proovis oma laskeasendit paremini kohandada ning kes lihvis sihtimise oskusi. Omamoodi väljakutse oli mahasadanud lumi, mis pakkus kalevlastele korralikku sumpamise võimalust erinevate laskekauguste ja sihtmärgi tulemuste vaatamiseks.

Pühapäeva õhtuks olid väljaõppes osalenud kalevlased väsinud, aga rahulolevad. Hea meel oli tõdeda, et igaüks omandas midagi uut ning parandas oma laskeoskusi, mis õigustas väljaõppe eesmärki. Üleüldine meeleolu väljaõppe lõpuks oli positiivne ja kokkuhoidev, sest üksteist aidati ja toetati terve õppetegevuse vältel. Kalevi maleva uued liikmed, kellele see oli esimene võimalus üldse sellisel väljaõppel osaleda, leidsid, et see nädalavahetus oli „väga äge!“

22. jaanuaril tähistati Kaitseliidu Tallinna maleva 96. aastapäeva piduliku rivistuse ning silmapaistvamate maleva liikmete tunnustamisega. Kalevi malevkonnast tunnustati Tallinna maleva teenetemärgi ja malevapealiku kolonel Kalev Koidumäe tänukirjaga 5 eeskujuliku ja aktiivset  kompanii liiget, kes on aastaid aktiivselt panustanud kompanii tegevusse ja arendamisse.

Nooremleitnant Marek Nisuma puhul on tegemist eeskujuliku ohvitseriga, kes kompaniiülema abina seisab tugevalt üksuse komplekteerimise eest, tegeleb aktiivselt värbamistööga ning hoiab pilgu peal üksuse liikmete varustuse aja- ja asjakohasena hoidmisel. Tasub välja tuua tema panust 2020. kevadel väljakuulutatud eriolukorra ajal, kus nooremleitnant Nisumal oli kandev roll Tallinna Sadamasse Politsei- ja Piirivalveametile appi läbinud kalevlaste tegevuse koordineerimisel.

Reamees Kirle Kamardin on jaoülemaabi, kes paistab silma sellega, et tagab oma jao eesmärgipärase tegevuse igas olukorras ning suudab hoida oma võitlejad kõrgelt motiveerituna ka kõige karmimates tingimustes. Tal on julgust vastu võtta suuri väljakutseid ja ta on suuteline ka kõige nõudlikumad ülesanded täitma talle omase pealehakkamise ning asjatundlikkusega.

Reamehed Jüri Gulbis ja Urmas Valgma on kompanii „tandem-raudvara“, kelle panuseta ei möödu ükski üksuse õppus või väljaõppeüritus. Muu hulgas vastutavad nad kompanii masinapargi eest, kuhu mõlemad on panustanud palju oma isikliku aega ja vahendeid. Ühtlasi löövad nad mõlemad aktiivselt kaasa gümnaasiumiõpilastele suunatud riigikaitselaagrite korraldamisesse ja läbiviimisesse, olles seeläbi eeskujuks kõigile kompanii liikmetele.

Reamees Karl Kõiva on kompanii liige, kelleta ei toimu peaaegu ükski õppus või väljaõppeürituse. Ta paistab silma kõrge kohusetundlikkuse, abivalmiduse ning oma aktiivse panusega Kaitseliidu tegevusse ka väljaspool kompanii üritusi.

Seekordsel aastapäeva tähistamine oli mõjutatud COVID-19 ohutusnõutest, mistõttu olid tunnustamisüritusele kutsutud vaid tunnustuse saanud kaitseliitlased, külalistena malevkonnapealikud ning üritus toimus vabas õhus.

Kalevi malevkond on uhke oma liikmete üle ja soovib kõigile tugevat tervist, kordaminekuid ja pühendumist uuel aastal!

 

3. jaanuar on kuulutatud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaks, et tähistada 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 sõlmitud relvarahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse üle-eestiliselt Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu auvalvega erinevate Vabadussõjaga seotud mälestusmärkide juures ning traditsioonilise vaikuseminutiga kell 10.30.

Kalevi malevkonna relvarahu 101. aastapäevale pühendatud auvalve toimus Tallinnas Rahumäe kalmistul asuva Vabadussõjas langenud kalevlaste mälestusmärgi juures. Kalevi malevkonda esindas malevkonna pealik Heidi Tormet ja Kalevi malevkonna võitleja Liina Tamm. Tseremoonia käigus asetati mälestusmärgi juurde küünal langenud võitlejate mälestuseks.

Kalevlaste Maleva eellugu ulatub aastasse 1901, kui 24. mail asutati Tallinna jalgrattasõitjate selts Kalev. 1918. aasta novembris, nädalapäevad enne Punaarmee sissetungi Eestisse, organiseeris Eestimaa Sporti Seltsi Kalevi ülem Leopold Tõnson koosoleku, mille keskne idee oli luua Kalevi seltsi baasil sõjaväeline üksus. 16. detsembril 1918 toimus Kalevlaste Maleva asutamiskoosolek ning 01.01.1919 seisuga oli vastloodud sõjalise üksuse nimekirjas 12 ohvitseri, 1 sõjaväeametnik ja 165 meest reakoosseisus. Kalevlaste esimesed sõjalised operatsioonid toimusid juba 1919. aasta jaanuaris, kui nad võtsid osa Põhja-Eesti ranniku dessantoperatsioonidest, kuid hilisem lahingtegevus viis Kalevlaste Maleva Narva frondile, Mõniste rajooni ning Pihkvasse. Kalevlastena võitlesid Eesti Vabadussõjas näiteks Otto Tief (lpn), Ernst Idla (rms) ja Anton Õunapuu (rms, langenud 02.04.1919).

Eesti Vabadussõda kestis kokku 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses. Vabadusvõitluses osales umbes 500 kalevlast (peamiselt vabatahtlikud) ja neist 89 jättis oma elu lahinguväljale.

Kasutatud allikad:

1. https://www.riigikantselei.ee/et/uudised/vabadussojas-voidelnute-malestuspaeva-puhul-reedel-eestis-lipupaev

2. Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918-1919

28. novembril 2020 toimus Soodla harjutusalal 1. JVBR ja Briti liitlaste NATO eFP Battlegroup Estonia ühisõppus, kuhu vastutegevust tegema kaasati Kalevi malevkonna kergejalaväekompanii liikmetest moodustatud jagu.

Kalevi võitlejatele tuli 1. jalaväebrigaadi CIMIC ( Tsiviil- militaarkoostöö)  poolt pakkumine ootamatult, aga kuna selle üksuse liikmetele meeldivad ootamatud ja huvitavad väljakutsed, siis pikalt mõtlemiseks aega ei võetud ning leiti kiirelt jao jagu võitlejaid ülesande täitmiseks.

Selleks, et Briti sõdurid saaksid reamehe auastmest kapraliks edutatud, tuleb neil väliõppuse raames harjutada relvastatud konvoi varitsust, kus testitakse uut auastet soovivate võitlejate juhtimisoskust, meeskonnatööd, sõjalisi teadmisi ja füüsilisi võimeid. Seekordne õppus keskendus Briti liitlaste jaoks vastase mahasurumise ja ala puhastamise harjutamisele.

Kalevlaste ülesandeks oli organiseerida vastutegevus (so ettenähtud alal patrullida, avastada vastane ja nendega kontakti astuda) kasutades seejuures oma tegevuses ka üksuse BTRi. Kuna vastutegevuse roll sedalaadi õppustel lõppeb reeglina mahasurumisega, siis oli õppusel osalenud Kalevi võitlejate arvates hea võimalus jälgida liitlaste tegevust lahinguväljal ning milline oli kontaktijärgne tegevus.