Autor: Heidi Tormet

Otoobrikuus alustas Kalevi malevkonna liikmetest grupp asjahuvilisi enesekaitsetreeningutega. Kohtuti 9 korral kord nädalas 2 tunniseks trenniks ja osalesid peamiselt kompanii liikmed. Trennid on avatud aga kõigile huvilistele, kes on Kaitseliidu liikmed ning plaan on jätkata treeningutega uuel aastal.

Põhiliselt on teemaks enesekaitse ja lähivõitlus kaasaegse vabavõitluse baasil ehk kuidas saada hakkama vastasega, kes võib sulle igatmoodi kallale tulla.  Peamiselt tehakse Kaitseväe lähivõitluse (CQC) programmi läbi- hand-to-hand, relvadega, kinnipidamised.   Õpitust on  kasu tsiviilis  enesekaitse olukordades – hädakaitse seaduse kontekstis ja korrakaitse töös, kes abipolitseinikuna või abiks kaitseliitlasena PPAle väljas käib või plaanib minna. Ja muidugi eelkõige tegevväelastele missioonil, politseinikutele ja julgeoleku ametnikele. Õpiti uusi tehnikaid ja harjutati seda progresseeruva surve all. Trenni lõpus oli soovijatel ka vabad sparrid, mis tähendab, et sai paarilisega kokku leppida  kas teha ainult poksi, kickpoksi, maadlust või vabavõitlust. Need on olulised, et arendada oskust võitlema kogu kavaluse ja jõuga vastuhakkava inimesega.

Instruktor Märten Liivik on nüüdseks 6 aastat õppinud erinevat lähivõitlust, töötanud turvateenistuses üle nelja ja politseis kolm aastat. Hetkel käib ta aktiivselt trennides edasi 2-5 korda nädalas (peamiselt lukumaadlus & MMA) ning õpib Kaitseväe lähivõitluse instruktorikursusel treeneritööd.

Kõikides trennides osalenud Helary kommenteerib: “Kuna Kaitseliit on oma tegevuses üha enam olnud seotud PPA toetamisega, ka CoVid-19 algusfaas, on järjest olulisem olnud kaitseliitlase oskus tegeleda agressiivsete isikutega  kasutades mittesurmavaid vahendeid. Enesekaitse trennis oleme õppinud kasutama endi kehasid just selliste rünnakute tõrjumiseks ning vastaspoole kontrolli alla võtmiseks nagu võib ette tulla kaitseliitlasel politseid abistavas rollis. Samuti tulevad need oskused abiks ka võimaliku juhusliku rünnaku korral teenistusest väljaspool. Kuigi esimesed trennid olid oma formaadilt veidi toored, siis nüüdseks on trennid muutunud süsteemseks ning pakuvad piisavat väljakutset nii täiesti algajale kui ka võitlusspordi kogemustega liikmetele. Samas ei ole trenn ka kontimurdev ega eelda põhjalikku füüsilist ettevalmistust ning on seega vägagi sobilikud ka täiesti algajatele. Soovitan trenni igal juhul kõigile!

 

3-4 detsembril toimus koostöös Politsei- ja Piirivalvega ühisõppus Põhjatäht. Kalevi rakkerühma  (task force) peamiseks ülesandeks oli VIP-idest koosnevate sõidukite konvoeerimine punktist A punkti B, mis oli üks ülesanne Põhja Maakaitseringkonna harjutuse suurema ülesande raames.

Reedene õhtu peale formeerimist algas briifi andmise ja väljaõppega. 8 instruktori juhendamiselt harjutati isikute masinasse sisse ja välja liikumist, et see oleks sujuv, varitsuse drille, liikumist kolonnis, konvoeeritavate evakuatsioone. Õppuse käigus oli kasutada 8 sõidukit ja igaühele kaasa julgestusauto GD, mis koosnes autojuhist ja julgestajast, lisaks VIP-ide sõidukitel grupiülemad ja bussijuhid. Kalevi rakkerühmas  oli väljas 48 võitlejast koosnev isikkoosseis.

   

Kokkuvõtteks võib öelda, et operatsioon sooritati edukalt. Ajajoon oli paigas, jagude ülemad ja grupiülemad juhtisid oma üksuseid hästi. Õppuse korraldajad ja üksuse ülemad jäid sooritusega väga rahule, sest isikkoosseis omandas kiirelt uued oskused ning tegutses vastavalt juhistele. Foto: Eduard Iganus

   

Selle  aasta maikuus tähistas Kaitseliidu Tallinna malev oma taasloomise 30. aastapäeva. Sellega seoses anti välja 30. aastapäeva meenemünt,mis kingiti sünnipäevapidustusele kutsutud külalisetele-maleva endised pealikud, praegused malevkondade pealikud, maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlased jne. Suvel andis maleva pealik õiguse igale malevkonnale tunnustada oma parimaid ja Kalevi malevkonnale määrati 5 sellist meenemünti. Võttes arvesse liikmete liikmelisuse staaži ja aktiivsed panustamist Kaitseliitu ja malevkonda otsustas Kalevi malevkonna juhatus annetada need meenemündid allolevatele tegevliikmetele.

Erki Vaikre– üks Kaitseliidu taasasutajatest, kes on Kaitseliidu liige olnud  aastast 1990. Erki on olnud pikaaegne kompaniiülem, palgaline Tallinna malevas ja Kalevi malevkonna pealik. Erki on endiselt riigikaitseõpetaja,  SERE instruktor, mentor ja eeskuju, kelle eeskujul on malevkonna ja kompaniiga liitunud palju uusi liikmeid ja endised õpilasi.

Alar Olup– on ametlikult Kaitseliidu tegevliige 1992. aastast, kuigi tegutses isaga koos Kaitseliidus juba 16-aastaselt. Alar on olnud Kalevi malevkonna juhatuse liige ja valvekompanii ülem. Alar tegutseb täna Kaitseliidu kooli juures koolitustreener-instruktorina, kuulub Tallinna maleva juhatusse ja korraldab vastutegevust enamustel suurimatel Kaitseliidu õppustel.

Jüri T. Jüri on Kalevi malevkonna liige 1993. aastast, kuid vahepealteeninud 9 aastat ka Scoutspataljonis. Ta on aktiivne kompanii rühmaliige, kes osaleb aktiivselt õppustel ja Kalevi malevkonna tegemistes.

Tiit Kant– liitus Kalevi malevkonnaga 1994.  aastal ning tegutses pikaajaliselt kompaniis jaoülemana. Nüüd täidab Tiit kompaniis rühmavanema rolli ning on mitme väljaõppe osas ka instruktoriks Ta ei küsi kunagi miks  midagi teha vaid kuidas teha. Ta on oma rühmale suureks toeks ja paljudele ka heaks sõbraks.

Uku Tammaru– liitus Kalevi malevkonnaga 1994. aastal ning panustab aktiivselt laskesporti olles IPSCs  (International Practical Shooting Confederation) vägagi pädev kohtunik ja võistluste läbiviija.

Meil on rõõm tõdeda, et meie seas on liikmeid, kes endiselt panustavad ligi 30 aastast organisatsiooni. Kalevi malevkonna pealik toimetas meenemündid personaalselt liikmetele kätte.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul toimus 20. augustil Tallinna Teletorni õue ala  juba 10. korda Kaitseliidu perepäev. Kalevi malevkond oli esindatud BTR soomukiga „Linda“, mis tegi lõbusõite peamiselt lastele ja ka nende vanematele.

Perepäeva puhul oli huvilistel võimalus tutvuda sõduri varustusega ja relvadega, esindatud oli nii Päästeamet kui ka Vangla teenistus. Toompea malevkond näitas nii käsivõitlust kui ka korraldas näidislahingu, õppida sai veel esmaabi andmist ning õhupüssiga märki lasta.

14-15.augustil toimus Võsu õppe- ja puhkekeskuses Kalevi malevkonna  kompanii suveseminar, kus osales üle 30 kompanii võitleja ja Naiskodukaitse Kalevi jaoskonna liikme.

Traditsiooniliselt on suveseminar vahepeatuseks, mil vaadatakse tagasi eelneval poolaastal tehtule ja arutatakse järgneva kuue kuu tegemisi. Seminari kava jaguneski töiseks kokkuvõtete ja õppeinfo esitamise osaks ning aktiivseks ja mõnusaks diskussiooniks kohvi- ja õhtusöögilauas.

Seminari ametliku osa juhatas sisse kompaniiülemabi, kes andis põhjaliku ülevaate personali, varustuse ja finantsteemadest. Arengud kõigis kolmes valdkonnas on positiivsed. Personali saldo on plusspoolel ja tänane ametikohtade täituvus kompaniis on ligi 90%. Lisaks kuulub kompaniisse väljaõppeline koosseis. Väga oluline on ka, et meie inimeste tegemisi on märgatud ja vastavalt esildise, tänukirja või kingitusega maleva poolt premeeritud.

Varustuse tagamine toimub kompaniis jätkuvalt koordineeritult. Varustuse vajaduse esitab võitleja oma otsese ülema kaudu kuni kompaniiülema abini, kes loob koondvajaduse ja koordineerib omakorda selle maleva tagalaga. Loodud süsteem toimib hästi ja varustamine on sujuv.

Kompaniiülem (edaspidi KÜ) keskendus oma ettekandes laiema julgeoleku olukorra kirjeldusele, Kaitseliidu ja kõrgema tasandi eesmärkidele ning kompanii põhitegevusele sellega seoses. Samuti andis KÜ ülevaate väljaõppe tegevustest 2021. aastal ning esitas esimese sissevaate 2022. aastal planeeritud väljaõppe kohta. Täpsemalt rääkisime kriisikollete paljususest ja üleüldisest julgeoleku olukorra halvenemisest kogu maailmas, illegaalse immigratsiooni probleemist meie lähinaabrite juures ning COVID19 viiruse püsivast mõjust. Kaitseliidu  puhul keskendusime maakaitse kontseptsiooni üldpõhimõtete selgitamisele ja sellest tulenevatele kõrgema tasandi eesmärkidele ja tegevustele. Lisaks sõjalistele ettevalmistusele, keskendusime laiapõhjalise riigikaitse mõistele ja sisule ning rääkisime laiema kaasatuse vajadustest.

Kuigi COVID19 on jätnud jälje ka kompanii väljaõppetegevusele, oli kokkuvõtvalt positiivne tõdeda, et inimeste moraal on jätkuvalt kõrge ja tegevustes osaletakse aktiivselt. 2021. aasta esimesel poolaastal jäid ära vaid need üritused, millele laienes kõrgem toimumise keeld. Teisel poolaastal jätkub plaanipärane tegevus, mis keskendub laskeoskustele, üksikvõitleja oskuste parandamisele ja jaotaktika õppele. 2022. aasta sissevaates andis KÜ ülem ülevaate aste kõrgematest väljaõppe prioriteetidest ja selle alusel koostatud kompanii väljaõppeplaanist. Täpsem arutelu toimub talveseminaril detsembris.

4.juulil tähistas Eesti Spordiselts Kalev oma 120. aastapäeva Tallinnas A. le Coq Arenal piduliku vastuvõtuga, millest sai osa ka ligi 2500 võimlemispeol “Kingitus” osalejat.

Väärikal aastapäeva vastuvõtul tunnustati 2020. aasta parimaid sportlasi ja treenereid, jagati välja auliikmete rinnamärgid ning tunnustati koostööpartnereid. Sõna said kultuuriminister Anneli Ott, seltsi tegevjuht Aleksander Tammert ja asepresident Neinar Seli. Spordiseltsi president on endine Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili.

Võimlemispeo avaaktus algas liputseremooniaga, kus seltsi tegevjuht kandis Kalevi spordiseltsi lippu, selle järel Kaitseliidu lipp, Kalevi jalaväepataljoni lipp ning Kalevi malevkonna lipp, mida kandis malevkonna pealik Heidi Tormet. Esindatud olid ka Noorte kotkaste, Kodutütarde, maakondade ja rahvatantsuansamblite lipud.

Seltsi tegevjuht Aleksander Tammert on  ühtlasi ka Kalevi malevkonna liige, kes osaleb aktiivselt ja edukalt ka Kaitseliidu võistlustel, saavutades tihti auhinnalisi medalikohti. Malevkonnal on plaanis ka edaspidi spordiseltsiga koostööd teha ning propageerida sportlikku eluviisi, mis on ühe tugeva võitleja alustalaks.

Kalevi malevkonnal on otsene ajalooline side spordiseltsiga, kus malevkonna eelkäijaks on spordiseltsi Kalev liikmete põhjal 16.12.1918 loodud Kalevlaste Malev. Kalevi kaitsemalev, mis 17. märtsil 1925.a otsusega nimetati Kalevi malevkonnaks, on üks vanimaid Kaitseliidu üksusi.

23. juunil sai õnneks toimuda Võidupüha paraad Paides. Igast malevast oli käesoleval aastal tuletoojaks taasisesisvumisaja kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Tallinna maleva üksuste esindajad kogunesid Vabaduse väljakul vabaduse risti juures. Kell 13.30 saabus Paidest võidutuli, millega maleva pealiku poolt süüdati küünlad ja asetati laternatesse.

Võidupüha mälestustuli oli pühendatud kõigile Eesti vabaduse eest langenuile. See tuli viidi malevkonna esindajate poolt Tallinna mälestusmärkidele- Kalevi malevkonna Rahumäe kalmistule sarnaselt relvarahu  ja vabariigi aastapäevale. Traditsioonilselt algas päev päikesepaistega, mis rivistuse ajaks muutus tormiks.

Head võidupüha kallis võitlejad! Head Jaanipäeva!

5-6. juunil korraldas Kaitseliidu Saaremaa malev  juba 13. korda patrullvõistluse Sõrve Retk, kus osales 8 võistkonda. Võistluse distantsiks oli ca 60-80 km  ja eesmärgiks treenida maastikul liikumist, kinnitada üksikvõitleja oskusi füüsilise koormuse ja stressi tingimustes ning hinnata meeskonna koostööd.

Võistluse võitis Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Margus Ots, Marko Pikk ja Teet Leppänen, tugiisikuks Marko Heinmäe, kes läbisid ca 70 km vahemaa 25-26 tunniga, teisele kohale sai Järva  malev ja kolmanda koha Saaremaa malev.

Võistlusel oli 10 kontrollpunkti- meditsiin, kauguste määramine, laskmine, side, tehnika, takistus, veevalaja, üleelamine, granaat ja 2,5 km lõpujooksu.

Võistleja Margus ütles,   et võistkonnal oli heameel ja üllatus esikoht saada, kuna algus polnud üldse paljutõotav. „ Lõpujooksul tegime suure pingutusega ja viimaste energiavarudega läbisides selle 11 minutiga.“ Samas näitab lõpuprotokoll, et viiest punktist kümnes sai Kalevi võistkond parimat tulemused.

„Teeme Sõrve retke rajameistrile suure kummarduse, kuna osati valida maastik, kus varjatud liikumine oli kõige optimaalsem“ ütles Margus. Küll oli see aga võistkonna jaoks esmakordne, kui patrullis osaleti 3 liikmelise võistkonnaga traditsioonilise 4 liikme asemel. See oli hea  harjutus järgmiseks augustikuus toimuvale Admiral Pitka Luurevõistlusele.

Võistlus oli varalahkunud Saare sõjamehe Kristjan Jalakase auks nii et väga sümboolne samm. Foto: Kadri Paomees

Pühapäeval, 06.06.2021 toimus Nõmmel, Glehni lossis Kalevi malevkonna üldkoosolek, malevakonnapealiku liputseremoonia ja malevkonna 96. aastapäeva pidustus.

Üldkoosolek algas malevkonna pealike lipu üleandmise tseremooniaga. Kuigi Kaitseliidu ülema käskkiri malevkonna pealiku vahetuse kohta rakendus juba 01.12.2020, siis tseremoonia sai läbi viia alles nüüd. Kalevi endine pealik ja pikaaegne kompaniiülem n-ltn Erki Vaikre andis lipu üle maleva pealikule kolonel Kalev Koidumäele, kes omakorda andis selle üle Heidi Tormet´ile lubades hoida ja kaitsta lippu.

Tallina maleva pealik andis ülevaate nii Põhja maakaitseringkonda kui malevat puudutavates arengutes ja muudatustes. Uue nimetusega hakkame sõjaaja üksuse koosseisuga kuuluma 411. maakaitsepataljoni koosseisu.

Üldkoosoleku päevakord nägi ette malevkonna pealiku ettekannet 2020 aasta ülevaatest- tegevused, omatulude seis ja liikmeskond, samuti 2020 maleva poolt püstitatud ülesannete täitmist ning 2021 aastakäsku ja tegevuskava. Arutlust tekitas malevkonna passiivsete liikmete seis ning värbamiseks planeeritav tegevusplaan, arengukava. Edukalt möödusid valimised, kus malevkonna juhatusse sai valitud 1 uus liige, 2 uut liiget maleva  esindajatekogusse ja 3 uut liiget malevkonna revisjonikomisjoni.

Koosoleku järel toimus malevkonna 96 aastapäeva vastuvõtt. Oma kõnes rõhutas malevkonna pealik meeskonnatöö ja parema kommunikatsiooni vajadust, samuti seda, et igal kaitseliitlasele peab leiduma endale sobilik koht organisatsioonis. Tunnustatud said eeskujulike võitlejaid  tänukirjade ja malevkonna meenetega, samuti anti välja  kolm Kalevi malevkonna Kotkaristi teenetemärki. Foto: Eduard Iganus

31. mail 2021 tähistati Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva piduliku rivistusega maleva staabihoone ees. Kutsutud olid  tänased malevkonnapealikud koos lippuritega, endised pealikud ja taasasutajad. Kalevi malevkonda esindasid malevkonna pealik Heidi Tormet ja lippur Markko Lember.

         

Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva puhul annetati  meenemündid Kaitseliidu Tallinna maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlastele, tänastele malevkonnapealikele ning endistele malevapealikele. Ühtlasi annab maleva pealik  õiguse malevkonna pealikele  tunnustada oma vanimaid liikmeid, sh auliikmeid, annetades neile meenemündi, mis on ühekordselt vermitud Tallinna maleva 30 taasasutamise auks.

Malevapealik kolonel Kalev Koidumäe pidas kõnet ja tõi välja millised arengud on toimunud viimase 30 aasta jooksul ligi 3000 liikmeliseks kasvanud malevas. Ta tõi väljas, et “Viimast aastat, nii malevas kui kogu riigis, iseloomustab uus normaalsus – elada koos viirusega. See on küll pärssinud meie tegevusi, kuid samas kiirendanud näiteks ametkondade vahelist suhtlust ja arendanud koostööd. Tallinna maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitse liikmed on osalenud ametiabi korras Politse- ja Piirivalveameti ning Terviseameti toetamisel.”

Traditsiooni kohaselt istutati juubelisündmuse puhul staabi aeda kolm puud: Kaitseliidu ülema, maleva juhatuse ja malevkonnapealike nimel. Foto: Eduard Iganus