Autor: Heidi Tormet

Viimases Kaitse kodu ajakirjas nr 2, 2022 kirjutasid patrullvõistluse võistkonna liikmed oma kogemusest ja emotsioonidest võistuse eel ja ajal, mis neid lõpuks eduka tulemuseni viisid.

Nädalavahetusel, 15-16 jaanuaril,  toimus Männiku lasketiirus rühmale planeeritud relva- ja laskeõpe.

Õppe eesmärk oli omandada, kinnistada ja kontrollida ohutu relvakäsitsemise põhimõtteid ja praktikat ning lasketehnika aluseid. Sooritada laskeharjutused A.1, A.2 ja A.4 eesmärgiga rihtida relvad ja kinnistada relvakäsitsemisoskust ning sihtmistehnikat. Õppel osalesid ka Naiskodukaitse Kalev jaoskonna võitlejad.

Väljaõppega jäädi rahule, kuna õppegrupp oli väike ning selline individuaalõpe toimib palju kinnistavamalt. Üks õppuritest ütles oma tagasisides, et instruktorid olid toredad ja igati põhjalikud. Õppisime üldiselt relvi tundma, mitte ainult seda mida neil päevil kasutasime aga ka mis sorti relvad on tsiviilis lubatud ja millised mitte. Samuti meeldis see, et algul sai kõike läbi katsetada ja et vigadele pöörati tähelepanu. Mis valesti see uuesti.

Oli mitmeid õppureid, kes teatud relva- ja lasketeste sooritasid esimest korda. Põhiline oli kinnistamine- kordamine, harjutamine ja vilumuse saavutamine relvaohutust, relva lahti võtmist ja kokkupanemist, laskeasendid, sihikute rihtimine. Võitlejad tõid välja õige varustuse vajalikkust ning seda toetavat head füüsilist vormi. Laskmise harjutamisel sai oma sihtimist parandada vaadates operatiivselt tulemusi elektroonilise märklaua tabloolt.

Foto: Eduard Iganus

Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots võitis 13-15. jaanuaril toimunud rahvusvahelise talvise militaarvõistluse Utria Dessant 2022. Kokku osales 19 võistkonda 7 erinevast riigist. 

Oma muljeid jagab võistkonna kapten Margus Ots.  Alavõit oli kalevlastele esmakordne – varem oleme saavutatud 2 ja 3 koht. Võistluse teevad põnevaks tugevad konkurendid ja esikoha saab saada ainult üks meeskond. Võistlus oli tasavägine ning edu II koha võitnud Põhja kompanii ees oli vaid 5 punkti, mis kinnistati lõpujooksu võitmisega. Hea meel, et sel aastal meie pingutusi  soosis edu.

Võib öelda, et talvine ilm, raske maastik ja napp puhkeaeg teevad sellest võistlusest ühe raskeima katsumuse Eestis. Kui starti sõites sadas veel kerget vihma, siis õnneks kõige kardetuim stsenaarium – vihmaga Utria – ei realiseerunud. Kui eelmisel võistlusel 2020. aastal , kuna 2021. aasta Utria jäi COVIDi tõttu ära, polnud üldse lund ja see toimus suuskadeta, siis seekord saadi nautida Utria “täispaketti”. Ilm oli plussis, kuid lumekiht õnneks piisavalt paks. Metsateed muutusid öökülmaga kiilasjääks, kuid neil andis üllatavalt ilusasti suusatada – ühe paaristõukega libises mitukümmend meetrit ja kogu meeskond nõustus, et see oli üks ägedamaid osasid.

Ülesandeid oli seinast seina ja tore oli näha ka endisi tublisid võistlejaid korraldajate seas. Meelde jäi reid vastase laagrisse info hankimiseks ja varitsusele sattumine. Lisaks kontrolliti meeskondade ellujäämisoskusi, üldisi teadmisi, mälu, laskeoskust jm. Ülesannetes läks hästi, ainuke nõrk koht oli püstolilaskmine – see pani kukalt kratsima, sest pidasime seda enda tugevuseks. Lõpujooks oli oma nime vääriline – Sinimägedesse oli seatud üles mitmekilomeetrine takistusriba, mis kõik meeskonnad vääriliselt proovile pani. Esimene tõus võttis korralikult hinge kinni, läks veidi aega enne kui hingamine tagasi saada. Ja neid tõuse oli veel palju. Lõpus, Sinimägede mälestusmärgi juures, oli tõeliselt ülev hetk.

Ükskõik mitu Utriat läbi oleme teinud, on iga lõpetamine eriline tulemusest hoolimata. Hea meel, et vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha. Eriliseks teeb võistluse ka virmaliste nägemine laskmise punktis. Esimese hooga võis mõni mõelda, et tegemist oli magamatusest tekkinud hallutsinatsiooniga.

Kogu Kalevi malevkonna liikmeskond uskusid võistkonna suurde pingutusse ja võimalikku võitu. “Meie spordivõistkond on aastate jooksul korduvalt näidanud väga head meeskonnatööd ja edukaid patrullvõistluse tulemusi- Utria võit  oli vaid aja küsimus ja usun, et sellest said poisid kindlasti suurt motivatsiooni ka järgmisteks võistlusteks!” tõdes malevkonna pealik Heidi Tormet.

Foto: Kristjan Prii ja Margus Ots erakogu

3.jaanuaril 2022  tähistati kõikjal Eestis Vabadussõja relvarahu 102. aastapäeva. Kalevi malevkond oli esindatud Rahumäe kalmistul kalevlaste mälestusmärgi juures koosseisus  malevkonna spordipealik Tambet Kühn ja meie patrullvõistlustel suurepäraseid tulemusi teinud Marko Pikk.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi kutsus kõiki tundma uhkust selle üle, et meil on olemas maa, mis kuulub vaid meile. “Oma riik pole kingitus, seda tuleb hoida ja vajadusel ka kaitsta,” rõhutas Kaitseliidu ülem relvarahu aastapäeval.Kaitseliit korraldas  Vabadussõja mälestusmärkide kaunistamise küünalde ja lilledega kogu maal.

Otoobrikuus alustas Kalevi malevkonna liikmetest grupp asjahuvilisi enesekaitsetreeningutega. Kohtuti 9 korral kord nädalas 2 tunniseks trenniks ja osalesid peamiselt kompanii liikmed. Trennid on avatud aga kõigile huvilistele, kes on Kaitseliidu liikmed ning plaan on jätkata treeningutega uuel aastal.

Põhiliselt on teemaks enesekaitse ja lähivõitlus kaasaegse vabavõitluse baasil ehk kuidas saada hakkama vastasega, kes võib sulle igatmoodi kallale tulla.  Peamiselt tehakse Kaitseväe lähivõitluse (CQC) programmi läbi- hand-to-hand, relvadega, kinnipidamised.   Õpitust on  kasu tsiviilis  enesekaitse olukordades – hädakaitse seaduse kontekstis ja korrakaitse töös, kes abipolitseinikuna või abiks kaitseliitlasena PPAle väljas käib või plaanib minna. Ja muidugi eelkõige tegevväelastele missioonil, politseinikutele ja julgeoleku ametnikele. Õpiti uusi tehnikaid ja harjutati seda progresseeruva surve all. Trenni lõpus oli soovijatel ka vabad sparrid, mis tähendab, et sai paarilisega kokku leppida  kas teha ainult poksi, kickpoksi, maadlust või vabavõitlust. Need on olulised, et arendada oskust võitlema kogu kavaluse ja jõuga vastuhakkava inimesega.

Instruktor Märten Liivik on nüüdseks 6 aastat õppinud erinevat lähivõitlust, töötanud turvateenistuses üle nelja ja politseis kolm aastat. Hetkel käib ta aktiivselt trennides edasi 2-5 korda nädalas (peamiselt lukumaadlus & MMA) ning õpib Kaitseväe lähivõitluse instruktorikursusel treeneritööd.

Kõikides trennides osalenud Helary kommenteerib: “Kuna Kaitseliit on oma tegevuses üha enam olnud seotud PPA toetamisega, ka CoVid-19 algusfaas, on järjest olulisem olnud kaitseliitlase oskus tegeleda agressiivsete isikutega  kasutades mittesurmavaid vahendeid. Enesekaitse trennis oleme õppinud kasutama endi kehasid just selliste rünnakute tõrjumiseks ning vastaspoole kontrolli alla võtmiseks nagu võib ette tulla kaitseliitlasel politseid abistavas rollis. Samuti tulevad need oskused abiks ka võimaliku juhusliku rünnaku korral teenistusest väljaspool. Kuigi esimesed trennid olid oma formaadilt veidi toored, siis nüüdseks on trennid muutunud süsteemseks ning pakuvad piisavat väljakutset nii täiesti algajale kui ka võitlusspordi kogemustega liikmetele. Samas ei ole trenn ka kontimurdev ega eelda põhjalikku füüsilist ettevalmistust ning on seega vägagi sobilikud ka täiesti algajatele. Soovitan trenni igal juhul kõigile!

3-4 detsembril toimus koostöös Politsei- ja Piirivalvega ühisõppus Põhjatäht. Kalevi rakkerühma  (task force) peamiseks ülesandeks oli VIP-idest koosnevate sõidukite konvoeerimine punktist A punkti B, mis oli üks ülesanne Põhja Maakaitseringkonna harjutuse suurema ülesande raames.

Reedene õhtu peale formeerimist algas briifi andmise ja väljaõppega. 8 instruktori juhendamiselt harjutati isikute masinasse sisse ja välja liikumist, et see oleks sujuv, varitsuse drille, liikumist kolonnis, konvoeeritavate evakuatsioone. Õppuse käigus oli kasutada 8 sõidukit ja igaühele kaasa julgestusauto GD, mis koosnes autojuhist ja julgestajast, lisaks VIP-ide sõidukitel grupiülemad ja bussijuhid. Kalevi rakkerühmas  oli väljas 48 võitlejast koosnev isikkoosseis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et operatsioon sooritati edukalt. Ajajoon oli paigas, jagude ülemad ja grupiülemad juhtisid oma üksuseid hästi. Õppuse korraldajad ja üksuse ülemad jäid sooritusega väga rahule, sest isikkoosseis omandas kiirelt uued oskused ning tegutses vastavalt juhistele. Foto: Eduard Iganus

Selle  aasta maikuus tähistas Kaitseliidu Tallinna malev oma taasloomise 30. aastapäeva. Sellega seoses anti välja 30. aastapäeva meenemünt,mis kingiti sünnipäevapidustusele kutsutud külalisetele-maleva endised pealikud, praegused malevkondade pealikud, maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlased jne. Suvel andis maleva pealik õiguse igale malevkonnale tunnustada oma parimaid ja Kalevi malevkonnale määrati 5 sellist meenemünti. Võttes arvesse liikmete liikmelisuse staaži ja aktiivsed panustamist Kaitseliitu ja malevkonda otsustas Kalevi malevkonna juhatus annetada need meenemündid allolevatele tegevliikmetele.

Erki Vaikre– üks Kaitseliidu taasasutajatest, kes on Kaitseliidu liige olnud  aastast 1990. Erki on olnud pikaaegne kompaniiülem, palgaline Tallinna malevas ja Kalevi malevkonna pealik. Erki on endiselt riigikaitseõpetaja,  SERE instruktor, mentor ja eeskuju, kelle eeskujul on malevkonna ja kompaniiga liitunud palju uusi liikmeid ja endised õpilasi.

Alar Olup– on ametlikult Kaitseliidu tegevliige 1992. aastast, kuigi tegutses isaga koos Kaitseliidus juba 16-aastaselt. Alar on olnud Kalevi malevkonna juhatuse liige ja valvekompanii ülem. Alar tegutseb täna Kaitseliidu kooli juures koolitustreener-instruktorina, kuulub Tallinna maleva juhatusse ja korraldab vastutegevust enamustel suurimatel Kaitseliidu õppustel.

Jüri T. Jüri on Kalevi malevkonna liige 1993. aastast, kuid vahepealteeninud 9 aastat ka Scoutspataljonis. Ta on aktiivne kompanii rühmaliige, kes osaleb aktiivselt õppustel ja Kalevi malevkonna tegemistes.

Tiit Kant– liitus Kalevi malevkonnaga 1994.  aastal ning tegutses pikaajaliselt kompaniis jaoülemana. Nüüd täidab Tiit kompaniis rühmavanema rolli ning on mitme väljaõppe osas ka instruktoriks Ta ei küsi kunagi miks  midagi teha vaid kuidas teha. Ta on oma rühmale suureks toeks ja paljudele ka heaks sõbraks.

Uku Tammaru– liitus Kalevi malevkonnaga 1994. aastal ning panustab aktiivselt laskesporti olles IPSCs  (International Practical Shooting Confederation) vägagi pädev kohtunik ja võistluste läbiviija.

Meil on rõõm tõdeda, et meie seas on liikmeid, kes endiselt panustavad ligi 30 aastast organisatsiooni. Kalevi malevkonna pealik toimetas meenemündid personaalselt liikmetele kätte.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul toimus 20. augustil Tallinna Teletorni õue ala  juba 10. korda Kaitseliidu perepäev. Kalevi malevkond oli esindatud BTR soomukiga „Linda“, mis tegi lõbusõite peamiselt lastele ja ka nende vanematele.

Perepäeva puhul oli huvilistel võimalus tutvuda sõduri varustusega ja relvadega, esindatud oli nii Päästeamet kui ka Vangla teenistus. Toompea malevkond näitas nii käsivõitlust kui ka korraldas näidislahingu, õppida sai veel esmaabi andmist ning õhupüssiga märki lasta.

14-15.augustil toimus Võsu õppe- ja puhkekeskuses Kalevi malevkonna  kompanii suveseminar, kus osales üle 30 kompanii võitleja ja Naiskodukaitse Kalevi jaoskonna liikme.

Traditsiooniliselt on suveseminar vahepeatuseks, mil vaadatakse tagasi eelneval poolaastal tehtule ja arutatakse järgneva kuue kuu tegemisi. Seminari kava jaguneski töiseks kokkuvõtete ja õppeinfo esitamise osaks ning aktiivseks ja mõnusaks diskussiooniks kohvi- ja õhtusöögilauas.

Seminari ametliku osa juhatas sisse kompaniiülemabi, kes andis põhjaliku ülevaate personali, varustuse ja finantsteemadest. Arengud kõigis kolmes valdkonnas on positiivsed. Personali saldo on plusspoolel ja tänane ametikohtade täituvus kompaniis on ligi 90%. Lisaks kuulub kompaniisse väljaõppeline koosseis. Väga oluline on ka, et meie inimeste tegemisi on märgatud ja vastavalt esildise, tänukirja või kingitusega maleva poolt premeeritud.

Varustuse tagamine toimub kompaniis jätkuvalt koordineeritult. Varustuse vajaduse esitab võitleja oma otsese ülema kaudu kuni kompaniiülema abini, kes loob koondvajaduse ja koordineerib omakorda selle maleva tagalaga. Loodud süsteem toimib hästi ja varustamine on sujuv.

Kompaniiülem (edaspidi KÜ) keskendus oma ettekandes laiema julgeoleku olukorra kirjeldusele, Kaitseliidu ja kõrgema tasandi eesmärkidele ning kompanii põhitegevusele sellega seoses. Samuti andis KÜ ülevaate väljaõppe tegevustest 2021. aastal ning esitas esimese sissevaate 2022. aastal planeeritud väljaõppe kohta. Täpsemalt rääkisime kriisikollete paljususest ja üleüldisest julgeoleku olukorra halvenemisest kogu maailmas, illegaalse immigratsiooni probleemist meie lähinaabrite juures ning COVID19 viiruse püsivast mõjust. Kaitseliidu  puhul keskendusime maakaitse kontseptsiooni üldpõhimõtete selgitamisele ja sellest tulenevatele kõrgema tasandi eesmärkidele ja tegevustele. Lisaks sõjalistele ettevalmistusele, keskendusime laiapõhjalise riigikaitse mõistele ja sisule ning rääkisime laiema kaasatuse vajadustest.

Kuigi COVID19 on jätnud jälje ka kompanii väljaõppetegevusele, oli kokkuvõtvalt positiivne tõdeda, et inimeste moraal on jätkuvalt kõrge ja tegevustes osaletakse aktiivselt. 2021. aasta esimesel poolaastal jäid ära vaid need üritused, millele laienes kõrgem toimumise keeld. Teisel poolaastal jätkub plaanipärane tegevus, mis keskendub laskeoskustele, üksikvõitleja oskuste parandamisele ja jaotaktika õppele. 2022. aasta sissevaates andis KÜ ülem ülevaate aste kõrgematest väljaõppe prioriteetidest ja selle alusel koostatud kompanii väljaõppeplaanist. Täpsem arutelu toimub talveseminaril detsembris.

4.juulil tähistas Eesti Spordiselts Kalev oma 120. aastapäeva Tallinnas A. le Coq Arenal piduliku vastuvõtuga, millest sai osa ka ligi 2500 võimlemispeol “Kingitus” osalejat.

Väärikal aastapäeva vastuvõtul tunnustati 2020. aasta parimaid sportlasi ja treenereid, jagati välja auliikmete rinnamärgid ning tunnustati koostööpartnereid. Sõna said kultuuriminister Anneli Ott, seltsi tegevjuht Aleksander Tammert ja asepresident Neinar Seli. Spordiseltsi president on endine Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili.

Võimlemispeo avaaktus algas liputseremooniaga, kus seltsi tegevjuht kandis Kalevi spordiseltsi lippu, selle järel Kaitseliidu lipp, Kalevi jalaväepataljoni lipp ning Kalevi malevkonna lipp, mida kandis malevkonna pealik Heidi Tormet. Esindatud olid ka Noorte kotkaste, Kodutütarde, maakondade ja rahvatantsuansamblite lipud.

Seltsi tegevjuht Aleksander Tammert on  ühtlasi ka Kalevi malevkonna liige, kes osaleb aktiivselt ja edukalt ka Kaitseliidu võistlustel, saavutades tihti auhinnalisi medalikohti. Malevkonnal on plaanis ka edaspidi spordiseltsiga koostööd teha ning propageerida sportlikku eluviisi, mis on ühe tugeva võitleja alustalaks.

Kalevi malevkonnal on otsene ajalooline side spordiseltsiga, kus malevkonna eelkäijaks on spordiseltsi Kalev liikmete põhjal 16.12.1918 loodud Kalevlaste Malev. Kalevi kaitsemalev, mis 17. märtsil 1925.a otsusega nimetati Kalevi malevkonnaks, on üks vanimaid Kaitseliidu üksusi.