3. jaanuar on kuulutatud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaks, et tähistada 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 sõlmitud relvarahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse üle-eestiliselt Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu auvalvega erinevate Vabadussõjaga seotud mälestusmärkide juures ning traditsioonilise vaikuseminutiga kell 10.30.
Kalevi malevkonna relvarahu 101. aastapäevale pühendatud auvalve toimus Tallinnas Rahumäe kalmistul asuva Vabadussõjas langenud kalevlaste mälestusmärgi juures. Kalevi malevkonda esindas malevkonna pealik Heidi Tormet ja Kalevi malevkonna võitleja Liina Tamm. Tseremoonia käigus asetati mälestusmärgi juurde küünal langenud võitlejate mälestuseks.
Kalevlaste Maleva eellugu ulatub aastasse 1901, kui 24. mail asutati Tallinna jalgrattasõitjate selts Kalev. 1918. aasta novembris, nädalapäevad enne Punaarmee sissetungi Eestisse, organiseeris Eestimaa Sporti Seltsi Kalevi ülem Leopold Tõnson koosoleku, mille keskne idee oli luua Kalevi seltsi baasil sõjaväeline üksus. 16. detsembril 1918 toimus Kalevlaste Maleva asutamiskoosolek ning 01.01.1919 seisuga oli vastloodud sõjalise üksuse nimekirjas 12 ohvitseri, 1 sõjaväeametnik ja 165 meest reakoosseisus. Kalevlaste esimesed sõjalised operatsioonid toimusid juba 1919. aasta jaanuaris, kui nad võtsid osa Põhja-Eesti ranniku dessantoperatsioonidest, kuid hilisem lahingtegevus viis Kalevlaste Maleva Narva frondile, Mõniste rajooni ning Pihkvasse. Kalevlastena võitlesid Eesti Vabadussõjas näiteks Otto Tief (lpn), Ernst Idla (rms) ja Anton Õunapuu (rms, langenud 02.04.1919).
Eesti Vabadussõda kestis kokku 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses. Vabadusvõitluses osales umbes 500 kalevlast (peamiselt vabatahtlikud) ja neist 89 jättis oma elu lahinguväljale.
Kasutatud allikad:
2. Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918-1919