KALEVI MALEVKOND

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppus HUNT21 tegevus toimus sellel aastal kahel nädalavahetusel ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii liikmed osalesid õppekogunemisel 18.-20.06.2021. Foto: Eduard Iganus 

Juba enne kalevlaste õppenädalavahetust oli tunda, et seekord tuleb pisut teistsugune väljasõit, sest ilmateade lubas peaaegu troopilist õhutemperatuuri kuni 37 kaardi.  See oli ühtaegu hirmutav, kui ka põnev, ning sestap pakkis lubatud kuumusest hoolimata 32 võitlejat oma varustuse ning reede õhtul liiguti väljaõppealasse, et laupäeva hommiku väljaõppega algust teha. Kogu õppe ajal kanti laserveste, millega sai imiteerida reaalsemalt tabamusega pihta saamist.

Laupäevase õppepäeva põhirõhk läks üksustele pioneerinduse temaatika põgusaks tutvustamiseks – tõkete ehitamine, tankimiinide kaevamine, miinivälja ülesseadmine ning suundmiinide paigaldamine. Et mitmed väljaõppes osalejad olid suurõppusel esimest korda, siis oli selliste asjadega kokkupuude neile esmakordne. Kuumale ja kõrvetavale õppepäevale järgnes võitlejate jaoks kaks kirssi tordil – sai näha erinevaid lõhkamisi ning miinide lõhkamise tulemusi ning pärast õppetöö lõppu anti kõigile soovijatele võimalus ennast korraks karastavalt jahedasse jõkke kasta.

Pühapäevane õppetöö algas kalevlastele varahommikul ning keskendus pigem linnalahingu detailidele so maja võtmisele, tänavate ning ristmike ületamisele, majja sisenemise erinevad võimalused ning lahingkannatanu käsitlemine. Seejärel valmistuti ette lahingtegevuseks ning pandi päeval õpitu reaalselt töösse ning Kalevi malevkonna jalaväekompanii koos Staabitagalakompanii võitlejatega viis läbi küla puhastamise.

Tõsi, meeletu kuumus tegi siin ka oma töö, sest tekkis olukordi, kus võitlejad pidid tegevusest loobuma. Siinjuures tuleb öelda, et õppetegevuse tagalatoetus oli hästi organiseeritud ning ka instruktorid arvestasid õppetöö läbiviimisel sellega, et võimalusel anda võitlejatele kasvõi varustuse osas veidi hõlpu. Seega jääb 2021. aasta HUNT-i kalevlastele meenutama väljaõppe külalisesineja ehk kõrvetav kuumus, mis kindlasti ei vähenda aga õppepäevadel kogetud teadmisi ja emotsioone, sest pühapäeva õhtul Tallinna poole tagasi sõites oli võitlejatel tunne, et on midagi täiesti teistmoodi kogetud ja tehtud.  

5-6. juunil korraldas Kaitseliidu Saaremaa malev  juba 13. korda patrullvõistluse Sõrve Retk, kus osales 8 võistkonda. Võistluse distantsiks oli ca 60-80 km  ja eesmärgiks treenida maastikul liikumist, kinnitada üksikvõitleja oskusi füüsilise koormuse ja stressi tingimustes ning hinnata meeskonna koostööd.

Võistluse võitis Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Margus Ots, Marko Pikk ja Teet Leppänen, tugiisikuks Marko Heinmäe, kes läbisid ca 70 km vahemaa 25-26 tunniga, teisele kohale sai Järva  malev ja kolmanda koha Saaremaa malev.

Võistlusel oli 10 kontrollpunkti- meditsiin, kauguste määramine, laskmine, side, tehnika, takistus, veevalaja, üleelamine, granaat ja 2,5 km lõpujooksu.

Võistleja Margus ütles,   et võistkonnal oli heameel ja üllatus esikoht saada, kuna algus polnud üldse paljutõotav. „ Lõpujooksul tegime suure pingutusega ja viimaste energiavarudega läbisides selle 11 minutiga.“ Samas näitab lõpuprotokoll, et viiest punktist kümnes sai Kalevi võistkond parimat tulemused.

„Teeme Sõrve retke rajameistrile suure kummarduse, kuna osati valida maastik, kus varjatud liikumine oli kõige optimaalsem“ ütles Margus. Küll oli see aga võistkonna jaoks esmakordne, kui patrullis osaleti 3 liikmelise võistkonnaga traditsioonilise 4 liikme asemel. See oli hea  harjutus järgmiseks augustikuus toimuvale Admiral Pitka Luurevõistlusele.

Võistlus oli varalahkunud Saare sõjamehe Kristjan Jalakase auks nii et väga sümboolne samm. Foto: Kadri Paomees

Pühapäeval, 06.06.2021 toimus Nõmmel, Glehni lossis Kalevi malevkonna üldkoosolek, malevakonnapealiku liputseremoonia ja malevkonna 96. aastapäeva pidustus.

Üldkoosolek algas malevkonna pealike lipu üleandmise tseremooniaga. Kuigi Kaitseliidu ülema käskkiri malevkonna pealiku vahetuse kohta rakendus juba 01.12.2020, siis tseremoonia sai läbi viia alles nüüd. Kalevi endine pealik ja pikaaegne kompaniiülem n-ltn Erki Vaikre andis lipu üle maleva pealikule kolonel Kalev Koidumäele, kes omakorda andis selle üle Heidi Tormet´ile lubades hoida ja kaitsta lippu.

Tallina maleva pealik andis ülevaate nii Põhja maakaitseringkonda kui malevat puudutavates arengutes ja muudatustes. Uue nimetusega hakkame sõjaaja üksuse koosseisuga kuuluma 411. maakaitsepataljoni koosseisu.

Üldkoosoleku päevakord nägi ette malevkonna pealiku ettekannet 2020 aasta ülevaatest- tegevused, omatulude seis ja liikmeskond, samuti 2020 maleva poolt püstitatud ülesannete täitmist ning 2021 aastakäsku ja tegevuskava. Arutlust tekitas malevkonna passiivsete liikmete seis ning värbamiseks planeeritav tegevusplaan, arengukava. Edukalt möödusid valimised, kus malevkonna juhatusse sai valitud 1 uus liige, 2 uut liiget maleva  esindajatekogusse ja 3 uut liiget malevkonna revisjonikomisjoni.

Koosoleku järel toimus malevkonna 96 aastapäeva vastuvõtt. Oma kõnes rõhutas malevkonna pealik meeskonnatöö ja parema kommunikatsiooni vajadust, samuti seda, et igal kaitseliitlasele peab leiduma endale sobilik koht organisatsioonis. Tunnustatud said eeskujulike võitlejaid  tänukirjade ja malevkonna meenetega, samuti anti välja  kolm Kalevi malevkonna Kotkaristi teenetemärki. Foto: Eduard Iganus

31. mail 2021 tähistati Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva piduliku rivistusega maleva staabihoone ees. Kutsutud olid  tänased malevkonnapealikud koos lippuritega, endised pealikud ja taasasutajad. Kalevi malevkonda esindasid malevkonna pealik Heidi Tormet ja lippur Markko Lember.

         

Tallinna maleva taasloomise 30. aastapäeva puhul annetati  meenemündid Kaitseliidu Tallinna maleva taasloomisel osalenud kaitseliitlastele, tänastele malevkonnapealikele ning endistele malevapealikele. Ühtlasi annab maleva pealik  õiguse malevkonna pealikele  tunnustada oma vanimaid liikmeid, sh auliikmeid, annetades neile meenemündi, mis on ühekordselt vermitud Tallinna maleva 30 taasasutamise auks.

Malevapealik kolonel Kalev Koidumäe pidas kõnet ja tõi välja millised arengud on toimunud viimase 30 aasta jooksul ligi 3000 liikmeliseks kasvanud malevas. Ta tõi väljas, et “Viimast aastat, nii malevas kui kogu riigis, iseloomustab uus normaalsus – elada koos viirusega. See on küll pärssinud meie tegevusi, kuid samas kiirendanud näiteks ametkondade vahelist suhtlust ja arendanud koostööd. Tallinna maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitse liikmed on osalenud ametiabi korras Politse- ja Piirivalveameti ning Terviseameti toetamisel.”

Traditsiooni kohaselt istutati juubelisündmuse puhul staabi aeda kolm puud: Kaitseliidu ülema, maleva juhatuse ja malevkonnapealike nimel. Foto: Eduard Iganus

 

 

 

 

 

 

Tallinna kesklinnas, Kristiine ristmiku servas on viimastel maikuu nädalavahetustel nähtud tegutsemas kaitseliitlaseid. Möödunud laupäeval, 29 mail, jõudis see võimalus ka Kalevi malevkonna võitlejateni. Toimus linnalahingu õppus 35 osalisega ja airsoft relvadega. Ja kus mujal oleks parem selle lahinguliigi pidamist harjutada kui võimalikult realistlikes oludes, just mida pakkus meile endine Kristiine Linnaosa Valitsuse hoone, mille sees ning ümber õppus läbi viidi.

Kuna ajad on olnud keerulised, mille tõttu ei ole kompanii võitlejad just mitte eriti aktiivselt kokkutöötamist harjutada saanud, oli õppus planeeritud kõikidele osalejatele jõukohaseks ehk alustati päris algusest. Lisaks kogenumatele võitlejatele osales õppusel ka värskelt Kaitseliiduga liitunud liikmeid ning ka naiskodukaitsjaid Kalevi jaoskonnast, kellest nii mõnedki hoidsid relva ning osalesid väljaõppeüritusel päris esimest korda. See oli hea võimalus vanadel olijatel varem õpitut üle korrata ning uutel liikmetel ka jõukohases tempos kaasa õppida.

Enne kui võitlejad hoone ustest ja akendest seda vastase käest tagasi võtma suundusid, oli vaja selgeks teha või meenutada olulisemad põhimõtted- mis, miks, kuidas ja millal? On tõenäoline, et konflikti korral on kaitseliitlastel vaja sõdida just linnastatud alal, kus asuvad tähtsamad taristuobjektid ning juurdepääs vajalikele ressurssidele. Selleks on vaja kaitseliitlasel teada, kuidas peaks ta lahingusse suundudes välja nägema, milline varustus on hoonestatud alal sõdimisel hädavajalik ning milliseid esemeid, ka tunnuseid vormil, oleks pigem mõistlik vältida, et vastase kätte vangi sattudes võimalikult vähe olulist infot tahtmatult edasi anda. Üle korrati ka põhilised relvadrillid ning esmaabivõtted.

Kuna õppuse põhieesmärgiks oli vastase poolt ülevõetud hoonele lähenemine, sellesse sisenemine ning tagasi võtmine, harjutati läbi kõik olulised etapid:  ettevalmistus ja planeerimine, hoonele lähenemine, sisenemine erinevatel viisidel ustest ja akendest, treppidel liikumine, koridoride valvamine, ruumide puhastamine, omavaheline side ja märguanded, vajadusel taganemine, vastase pantvangistamine, tegelemine haavatute ja surnutega jne.

Kinnitust sai, et linnalahing on paratamatult üks keerulisemaid ja adrenaliinirohkemaid lahinguliike, seda just oma rohkete pimealade ja ettearvamatuste tõttu, sest ebameeldivad üllatused võivad oodata võitlejat iga nurga taga. Et aga sellise ülesande täitmisel edukas olla, on vaja, et üksus oleks hästi kokku harjutanud ning väga oluline on aktiivne infovahetus. Iga võitleja peab teadma oma rolli ja ülesannet ning oskama teha koostööd, aga ka iseseisvalt mõtelda ja vajadusel otsustavalt tegutseda. Oluline on tegutseda kiirelt, aga mitte tormakalt, püsida koos, st ka füüsilises kontaktis omadega, ja tegutseda ühise eesmärgi nimel, unustamata seejuures ära, et linnatingimustes sõdides on iga võitleja peamine ülesanne julgestada temale endale kõige ohtlikumat suunda. Paratamatus on, et olud muutuvad selle lahinguliigi puhul pidevalt ja nö ohtlik ala kipub olema 360 kraadi ümber võitleja.

Olulised oskused ja märkused, mida tasub treenida, et olla hea linnavõitleja: hea varustus ja selle õige paigutus, kiire relva käsitsemisoskus, sh oskus kasutada laskmisel ka teist õlga, hea füüsiline vorm ja vastupidavus, initsiatiivikus ja julgus.

Instruktorid tegid head tööd ning ka õppusel osalejatele jagasid nad vaid kiidusõnu. Kuigi varasematel linnalahingu õppustel

oleme mõningaid toiminguid ka teisel viisil teinud, on selge, et ei olegi olemas üht ja ainuõiget taktikalist lahendust, vaid mitmeid erinevaid võimalusi, sest ka olukord on alati erinev. Seda enam oli hea näha ja harjutada ka varasemast veidi erinevaid viise tegutsemiseks.
Õppuse õhkkond oli meeldiv ja võitlejad väga motiveeritud. Eriti väljapaistvalt initsiatiivikad, vastuvõtlikud ja õpihimulised olid meie värsked liikmed, mida näha oli suur rõõm!

Foto: Eduard Iganus

15-16. mail toimus Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses Kalevi malevkonna kompanii jalaväerühma  vahetu sunni väljaõpe. Õppe eesmärk oli ettevalmistus korrakaitse ülesande funktsioonideks ja anda baaskursus teleskoopnuia kasutamisest. Osales 15 võitlejat ja 4 instruktorit.

Laupäev kulus peamiselt teleskoopnuia väljaõppele. Päeva esimeses osas keskenduti vahetu sunni mõistele ja selle rakendamise teoreetilistele ning seaduslikele põhimõtetele. Seejärel harjutati teleskoopnuia vutlarist välja võtmist, õiget avamist ning baaslööke. Vahetu sunni mõiste on isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sellised erivahendid on käerauad, sidumisvahendid, teenistusloom, veekahur, pisarvoolust gaasipihusti, külmrelv nagu teleskoopnui, tulirelv ja elektrišokirelv.

Õppetöö toimus paarides, st üks ründas ja teine tõrjus lööke kaitsepadjaga. Selle vältel harjutati ka hääle kasutamist, sest igale löögile peab eelnema hoiatuskäsk „Seis! Peatu! Tagane!“ Peale teleskoopnuia harjutati õppeks veega täidetud pisarvoolu gaasipihusti kasutamist, mille taktikalised kasutamispõhimõtted on üldjoontes samad- hoiatuskäsk, sihtimine silmade piirkonda ja lühikesed vajutused gaasipihustile.

Teine õppepäev keskendus käeraudade kasutamise põhimõtete tutvustamisele ja läbiharjutamisele. Ühtlasi selgitati isikute kinnipidamise põhimõtteid ja turvakontrolli läbiviimist ning teooriaga käsikäes harjutati ka praktiliselt erinevaid võtteid. Kogu õppenädalavahetus päädis erinevate kontrollsituatsioonide läbimängimisega, et vahetu sunni vahendite oskusi kinnistada.

Väljaõppes osalejad kiitsid tasemel instruktoreid, kes oma põhitööna tegutsevad  igapäevaselt Politsei- ja Piirivalveametis ning on juba pikaajaliselt  tegutsenud turvataktika ja sunnivahendite kasutamise õpetamisega.

Kalevlased on ka varem saanud sarnase sisuga väljaõpet, kuid sellest hoolimata oldi teise päeva lõpuks väsinud ja osalejate sõnutsi andsid endast märku lihased, mis asusid seni teadvustamata asukohtades- väljaõpet peeti igati kasulikuks, toredaks, kus sai õppida uusi praktilisi oskusi.

Politsei võib vajadusel ametiabi palvena kutsuda appi Kaitseliitu, millele eelneb alati ka kiire väljaõppe osa. Näiteks rakendati teistes funktsioonides kompanii liikmeid 2020 kevadel, seoses Covid-19 eriolukorraga. Foto: Päivi- Pääsu Kreutzwald-Prii

14.-16.05.2021 toimus Juminda vanas piirivalvekordonis ja selle lähiümbruses kompanii 2. rühma võitlejate jaoühtlustuskursus. Kursusega oli seotud 13 kalevlast, kellest 9 kuulus õppivasse kooseisu ning 4 võitlejat tegeles koolitamise ja ürituse administreerimisega.

Kursuse eesmärgiks oli keskenduda jaoliikmete koostöö ühtse toimimise põhimõtete harjutamisele. Ühtlasi võttis rühma juhtkond eesmärgiks anda ülevaate Kalevi malevkonnast ja sõjaväelise struktuuri loogikast ning rääkida 2. rühma lähituleviku eesmärkidest ja tegevustest. Terve õppe vältel vahetati rolle ehk kõik osalejad said olla vähemalt ühe korra ka jaoülemad ja kogeda  seda, mida tähendab jao juhtimine ning miks on vajalik, et käsku kuulavad kõik jaoliikmed.

Reede õhtul koguneti Jumindale, seati ennast sisse ja tehti ettevalmistusi eelseisvateks päevadeks. Uue päev hommikul hakul tutvustati nii üksikvõitleja kui ka jao ning rühma varustust, pärast mida saadi rännakukäsk ning liiguti pooljagude kaupa erinevaid liikumismarsruute kasutades harjutusväljale. Ülejäänud päev toimetati metsas ja keskenduti põhiasjadele; harjutati käemärke, osutamist, liikumist, formatsioone, esmaseid sideprotseduure ning posti mehitamist. Õhtune tagasirännak toimus pooljagudel väikese lisandiga ehk igale jaole anti ülesanne tassida  „haavatut“, milleksoli täidetud veekanister. Naasmisel Jumindale keskenduti rividrillidele ning valmistuti ette uueks päevaks.

Pühapäeva varahommik algas häirega, et panna proovile eelmisel päeval räägitud varustuse pakkimise põhimõtted. Pärast hommikusööki keskenduti taktikalise liikumise harjutustele- dubleerimine, ringkaitse, söösta-kata, rullimine jne. Lõunasöögi järgselt pandi õpitu praktikasse ja mängiti airsoft-relvadega läbi erinevaid olukordi ning kirsiks tordil tehti ka paar pooljagudevahelist „catch the flag“ põhimõttel võistlust.

Malevlane Suvi, kes on olnud Kalevi malevkonna kompanii liige umbes aasta, võttis oma kogemuse nädalavahetusest kokku järgnevalt. „Oli nagu alati on Kalevi malevkonna õppustega olnud – väga õpetlik aga samas lõbus nädalavahetus, mille autasuks oli vägagi mõnus uni kodus.“

Foto: Eduard Iganus

Kohtume Eduardiga aprillis tema stuudios, töökojas samal nädalal kui ta on läinud tegevteenistusest reservi- seekord teist ja viimast korda. Eduard on 2021 aastast käinud fotografeerimas mitmeid Kalevi malevkonna väljaõppe ja muid üritusi aga kes ühtlasi mäletab, et on olnud ka malevkonna pealik.

1. Millega Sa olen seni Kaitseliidus tegelenud?

Minu teenistus algas Eesti Kaitseväes 1992 aastal Kuperjanovi pataljonis üleajateenijana (ajateenistus Nõukogude armees), kus alustasin rühmavanemana ja edasi rühmaülemana kuni aastani 2004. Kursustest said läbitud vanemallohvitserikursus, allohvitserikursus ja siis ohvitserikursus- sellest ka auastmed nooremveebel, veebel ja lipnik. Hilisema teenistuskäigu raames lisandusid nooremleitnant, leitnant ja kapten.  Sealt edasi läksin Õhuväkke, kus tänaseks kolonel R.Valgega ehitasime koos üles Õhuväe väljaõppe,- ja treeningkeskust. 2007 aastal otsustasin minna reservi ja 9 aastat töötasin erasektoris erinevatel ametikohtadel. Olen proovinud kätt kinnisvarasektoris, töötasin ekspordivaldkonnas ning turvateenistuses aga varasem huvi tõmbas mind lennunduse poole. Huvitava töökoha sain Afganistanis Kabuli lennujaamas perrooniteeninduses, kus töötasin kokku 2,5 aastat. Peale seda veel samalaadne töö Tallinna lennujaamas ning katsetasin kätt ka ettevõtjana spordipoe avamisega, mis tookord ei osutunud edukaks. Seega 2016 aastal asusin tagasi teenistusse ja sedakorda Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna personaliülemana asukohaga Viru malevas seda kuni aprill 2020, peale mida töötasin veel mõned kuud Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonnas.

Kaitseliitu asusin kõigepealt 2001 aastal Võrumaa malevasse ja 2005 aastal Kalevi malevkonda langevarjurite kaudu, kes suurema rühmana malevkonnaga liitus. Langevarjukoolituse sain teenistuse käigus Kuperjanovi pataljonis 2002. aastal ja kokku olen teinud 174 hüpet. Kalevi malevkonna pealikuna tegutsesin aastatel 2006-2008. Henry Reitelmanni toel proovisin mõista Kaitseliidu omapära, kuid olles tugeva kaitseväe taustaga oli mul keeruline lõplikult mõista kuidas käib töö vabatahtlikega.

2. Kuidas Kaitseliit ja Kalevi malevkond on nende aastate jooksul muutunud?

Kõigepealt on muutunud kaitseliitlase imidž kes pole enam vana, habemega, ülekaaluline ja napsilembeline. Selle kallal on pidevalt tehtud tööd nii Kaitseväes kui ka Kaitseliidus ja selle kaudu toodud alla ka keskmist vanust. Kindlasti on muutunud väljaõppe pool, mis on rohkem sõjaline ja eesmärgistatud, sisukam ning reaalsele olukorrale  vastav.

3. Millega tegeled tänapäeval?

Värskelt reservi minemisega saan nüüd täielikult pühenduda oma ettevõttele ja hobidele. 2017 aastal lõin oma brändi Don Design ja Decoration, mis teeb eritellimusel stende, 3D raamimist  erinevatele esemetele nagu medalid, särgid, diplomid, aumärgid, fotod ja muud kliendile väärtuslik. Tänaseks on minu portfoolios 105 sellist eritellimusel tööd ja iga kujundus on personaalne ning omanikule positiivseid emotsioone pakkuv- nähes nende esmareaktsiooni lõpp produktist paneb ka minul silma särama.

Teiseks tegelen fotograafiaga. Alustasin umbes 5 aastat tagasi looduspiltide tegemisega ja siis kui paar head tuttavat tunnistasid, et mul on selleks silma, olen nüüd aja jooksul ka tehnilised asjad ära õppinud. Algne eesmärk on olnud hetki jäädvustada- kolleege, erinevad väljasõidud. Kuigi arenguruumi on veel palju olen jõudnud fototeenuse pakkumiseni. Pildipankadesse materjali tootmine on samuti valdkond, mida arendan. Meeldima on hakanud ka portree- ja autopiltide tegemine aga üldiselt proovin protsessi käigus leida midagi ka oma hingele, midagi kunstilist. Kalevi malevkonna jaoks teen pilte heameelega, sest saan aru vajadusest ja saan ühtlasi olla kasulik malevkonnale.

Lisaks pakub mulle huvi filmindus ja amatöörnäitlejana olen saanud kaasa lüüa sellistes tuntud filmides nagu 2015 aastal „Vehkleja“ lauas peakohtunikuna, Nolani „Teneti“ filmis terroristina ja palju muud. Hetkelgi olen seotud ühe lühifilmi projektiga. Foto:   Filmivõtted “Seltsimees laps” 2016

4. Millised võiksid olla sinu jaoks Kaitseliidus järgmised aastad?

Isiklikus elus loodan ma hüpet loomingulises arengus tervikuna, mis on põimunud fotograafia, kujundamise ja raamimisega. Neid teadmisi, saan aga rakendada pildistamisel Kalevi malevkonna väljaõppel ja muudel üritustel, otsides ka enda jaoks  erilisi momente. Soovin panustada võimalikult palju kaitseliitlase ja Kaitseliidu terviku kuvandisse.                                                                                                                                                                                                                                                                            

17.-18. aprillil toimus Männiku lasketiirus ja Männiku laskeväljal kalevlaste relva- ja laskeväljaõppe.

Laupäeval korrati ja tuletati meelde eelmisel laskeväljaõppel õpitud oskusi ning teadmisi – relvaosade tundmine, ohutusreeglid relva käsitsemisel, salvevahetuse- ja tõrkedrillid ning laskeasendid. Kuigi paljudel õppel osalenutest oli Test 1 läbitud, siis tuli siiski paljusid asju meelde tuletada ning uuesti nii öelda „lihasmällu” juurutada. Seetõttu sooritasid päeva lõpuks kõik osalejad teadmiste ühtlustamiseks ja kinnistamiseks Test 1 ehk relva ohutu käsitsemise testi.

Väljaõppe teine päev keskendus Test 2 ettevalmistusele ning sooritamisele Männiku laskeväljal. Kuna õppel osalejate laskmistega seotud kogemuspagas oli väga erinev, siis tuli esmalt tegeleda relvade sisselaskmise ja rihtimisega. Test 2 ettevalmistuse hulka kuulusid ka drillid salvevahetuse ja laskepooside harjutamisega ning laskmisega erinevate kauguste pealt. Test 2 sooritus ise läks väga edukalt ning sai boonuseks kõigele harjutada ka vaata-pööra-lase põhimõtet.

Seekordne väljaõpe oli teine moodul neljasest laskeõppe tervikust ning selle sooritamine oli eelduseks, et võitlejad saaksid osaleda järgmises väljaõppe etapis, mille põhieesmärgiks on Test 3 ettevalmistused ja sooritamine.

Väljaõppe nädalavahetus oli küll väsitav ja pingeline, sest õpe oli meeldivalt intensiivne ja kogu koosseisult tähelepanelikust ning füüsilist vormi nõudev. Õppenädalavahetusel arvestati COVID-piirangutega ning väljaõpet soosisid ka ilus kevadine ilm ja temperatuur.

Foto: Eduard Iganus

Vestlesime varakevadisel 15 aprilli õhtupoolikul Harjumaal Henry koduterrassil ja rääkisime kohvitassi kõrval Henry tegevusest Kaitseliidus. 

1. Millega Sa olen seni Kaitseliidus tegelenud?

Liitusin juba 17 aastaselt Kaitseliiduga, sest olin õppimas merekoolis ja mul oli militaarhuvi. Sellest on tänaseks 23 aastat möödas.  Oma kursusekaaslase kaudu Saaremaa malevast kuulsin kuidas ta sai tegeleda relvade ja laskmistega ning soovisin ka ise sellega lähemalt kokku puutuda. Liitusin algselt Tallinna maleva Akadeemilise malevkonnaga, aga ei pidanud ennast piisavalt akadeemiliseks. Siis liikusin edasi Lääne malevkonda, mis nendel aastatel koosnes suuremalt jaolt vanemaealistest kaitseliitlastest. 2000ndate algusel liikusid kuuldused, et senine peamiselt sportlastest ja veteranidest koosnev Kalevi malevkond võidakse pealiku puudumisel liita mõne teise malevkonnaga. Sellest ajendatult sai aktiivsemate kaitseliitlaste ja juba toimiva sõpruskonnaga tollasele Kalevi malevkonnale elu sisse puhutud. Hakkasime üheskoos üles ehitama rohkem sõjalisemat ja korrakaitsefunktsiooni kandvat üksust, kus alates 2002. aastast sai minust selle kompanii ülem. Meile võimaldati head väljaõpet nii Taanis kui Soomes ning Tallinna linn toetas  varustusega. Sellist korrakaitsekompanii ülesannet täitsime kuni 2008. aastani. Suurimaks proovikiviks võiks pidada 2007. aasta aprillikuu rahutusi, mille detailid ei kannata trükipressi. Sealt edasi on paljud head malevkonna kaaslased suundunud teistesse lahingkompaniidesse ja mitmed neist on vahetanud lõpuks isegi malevkonda- pean tõdema, et sellest on väga kahju.

2008. aastast alates sai minust ametlikult malevkonna pealik ja seda kuni 2018 aastani, eelnevalt täitsin veel pealiku kohusetäitja rolli. 2010-2011 aastal läbisin Kaitseliidu koolis Reservohvitseri kursuse ja minust sai lipnik. 2013 aastast tekkis Kaitseliidus vajadus isikukaitserühmale, millel on 2 peamist ülesannet: olla maakaitseülema lähikaitsemeeskond õppustel, üritustel, kohtumistel ja paraadidel ning turvata VIP visiite. Selle meeskonna juhtimise ja tagamisega tegelen ma tänapäevalgi ja nüüdseks on meil koostöö juba teise Kaitseliidu ülemaga. Selle sama rühmaga oleme taganud julgeolekut erinevate riigipeade visiitidele: kuninganna Elisabeth II ja prints Philip visiit; USA presidentide George Bushi ja Barack Obama visiit; Suurbritannia peaministri visiit ja taganud julgeolekut ka NATO tippkohtumistel. Lisaks sellele olen mina ja meie teised tublid meeskonna liikmed instruktoriteks juba aastaid nii valveüksuste kui ka muid erioskusi vajavate üksuste väljaõppel.

2. Kuidas Kaitseliit ja Kalevi malevkond on nende 23 aasta jooksul muutunud?

Mõlemad on nende aastate jooksul väga palju muutunud. Ma ütleksin, et malevkond on muutunud palju teovõimelisemaks kui see oli varasematel aastatel. Kaitseliit on muutunud sõjalise väljaõppe ja kompetentsi osas oluliselt paremaks. Aga mida peab tõdema on see, et varasemaga võrreldes on ära kadunud tihe seltsielu nii maleva kui ka malevkonna tasandil. Ma pean selliseid üritusi aastapäevad, suvepäevad, seminarid ühtsema meeskonnatunnetuse hoidmiseks oluliseks.

3. Millega tegeled tänapäeval?

Lähikaitsemeeskond on Kaitseliitu panustamisel minu jaoks seni number üks. Enne koroonat toimus meil selliseid olulisi isikukaitse tagamise üritusi 8-12 korda aastas. Viimasel aastal oli seda oluliselt vähem, aga loodame olukorra normaliseerumisele. Lisaks eelpool mainitud instruktoriks olemine. Oma põhitöö kõrvalt on mul veel abikaasaga koos teatrietenduste lavastamise ja esitamise produktsioonifirma.

4. Millised võiksid olla sinu jaoks Kaitseliidus järgmised 23 aastat?

Ise näen ennast isikukaitse ülesannet täitmas veel vähemalt kuni 50 aastaseni sest siis tuleb endale aru anda, kui palju ma olen võimeline edasi „põrkama“. Peale seda arvan, et täidan sõjaaja ülesannet kuskil staabis.