KALEVI MALEVKOND

 Hea Kalevi malevkonna liige

Kalevi malevkonna üldkoosolek toimub esmaspäeval 28.märtsil kell 18.00

Päevakord:

• 2021. aasta ülevaade (Ettekandja: Heidi Tormet)
• Revisjonikomisjoni ettekanne (Ettekandja: revisjonikomisjoni liige)
•  Malevkonna 2022. aasta aastakäsk (Ettekandja: Heidi Tormet)
•  Koostöö Noorte Kotkastega (Ettekandja: Liis Aadla)
•  Valimised (1 liige malevkonna juhatusse)                               
•   Muu teemad, sõnavõtud                                                                                             

Teadmiseks:

•  Palume koosolekule tulles arvestada terviseohutuse nõudeid st kui tunned ennast haigena, siis palun jää koju.
•  Veebiülekannet koosolekule ei toimu st koosolekul osalemiseks peab kohale tulema.
• Koosolekul annab hääleõiguse 2021. aasta tasutud liikmemaks (rekvisiidid Kalevi malevkonna kodulehel).                       

Registreerumiseks palun pane ennast järgneva vormi kaudu kirja – selle põhjal teame planeerida osalust
ja koosoleku ette valmistada. Palun registreeruda esimesel võimalusel aga MHK 24.03.2022. Kui
Sa pole saanud ekirja, siis palun anna endast märku aadressil KL_kalev_mlvk@protonmail.com

Seoses Eesti Vabariigi 104. aastapäeva pidustustusega avaldas Tallinna maleva erinevad üksused 24. veebruari hommikul austust mitmetele mälestusmärkide juures.

Kalevi malevkond juba traditsiooniliselt Rahumäe kalmistul asetades küünla langenud kalevlaste mälestusmärgi juures ja Kalevlaste maleva pealiku lipnik Tõnson hauale, kes juhtisid kalevlaste Kalevlaste Maleva pataljoni Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel, lõunarindel, kui ka Landeswehri sõjas. Samuti oli kohal Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajad.

12-13FEB toimus Kalevi malevkonna  Eesti Kaitsejõududes (EKJ) enimkasutatavate miinide ja suundlaengute õpe. Väljaõppel osalesid instruktoritena Kaitseväe Akadeemias pioneerieriala lõpetav kadett ja külalislektorina tegevväelane Pioneeripataljonist, kelle igapäevaseks tööks on olla rühmavanem ajateenijatest koosnevale pioneerirühmale. Kaasatud oli ka õppureid teistest Tallinna Maleva struktuuriüksustest.

Esmalt peeti päeva esimeses pooles loenguid EKJ kasutatavate miinide ja suundlaengute osas, õpiti tundma nende osasid ja kasutamise mõjusid. Peale mida õpiti tundma miiniväljasid ja miine reguleerivaid konventsioone ning õigusakte. Seejärel õpiti tundma ka miiniväljade paigaldamise võimalusi ja eesmärke  ning täitma vajalikku dokumentatsiooni pioneerirühma näitel. Päeva teises pooles viidi läbi praktilised harjutused, eesmärgiga osata paigaldada suundlaenguid M-14T ja M-21FT ning roomikumiini TM-52T. Päeva lõpetasime planeerimisharjutusega, kus õppurid planeerisid järgmiseks päevaks miinivaritsuse määratud lõigus vastase tagalakolonni peatamiseks.

Vastavalt eelneval päeval tehtud plaanidele seadsid õppurid üles varitsuse ligi 2km pikkusel teelõigul Männiku harjutusväljal. Tänu eelnevale detailsele planeerimisele saadi miinivaritsus püsti kiirelt. Peale varitsuse valmimist võeti õppegrupp kokku ja iga võitleja sai asjatundlikku tagasisidet instruktoritelt- mis oli tehtud hästi või mitte nii hästi ning näpunäiteid edaspidi parema tulemuse saavutamiseks. Kogu väljaõppe vältel pidid kõik õppurid kasutama ka väga palju loovust, sest alati ei ole kõiki vajalikke vahendeid või ideaaltingimusi ja seega tuleb tehtud plaani eesmärgi saavutamiseks kohapeal teha kohandusi. Sõdur peab suutma adapteeruda ja improviseerida!

Väljaõppe lõpetuseks said õppurid ka lõpuks teha väiksemat sorti pauku nii miine imiteerivate pürotehniliste laengutega kui ka proovida kasutada signaalmiini SL-3.

Väljaõpet väisasid ka Tallinna Maleva pealik ja Maleva veebel koos Briti külalistega, kes said väljaõppe läbiviijalt ülevaate EKJ enimkasutatavate miinide ja suundlaengute osas ning olid nähtuga väga rahul!“ Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii

Viimases Kaitse kodu ajakirjas nr 2, 2022 kirjutasid patrullvõistluse võistkonna liikmed oma kogemusest ja emotsioonidest võistuse eel ja ajal, mis neid lõpuks eduka tulemuseni viisid.

22-23 jaanuari nädalavahetusel oli võimalus Männiku lasketiirus rühma liikmetel end täiendada sõdurile vajalike oskustega.  

Esimesel päeva õpe oli peamiselt teoreetiline, sekka ka mõned praktilised harjutused õues.  Kõige esimesed tunnid olid side kohta. Kordasime üle käsiraadiojaama kasutamise ning tutvusime ka teiste Kaitseliidus kasutuses olevate sidevahenditega. Saime läbi proovida sidekontrolle, sõnumi edastamist ja põhilisemaid ettekandeid. Päeva teine oluline teema oli topograafia, kaardi ja kompassi kasutamine. Meile tutvustas kaardi lugemist ja kompassi kasutamist kompaniiülema abi Määrasime kaardil koordinaate ja õppisime õues ka lihtsalt suuna paika panemist. 

Esimese õppepäeva viimase osa viis läbi kursuse ülem ja selle teemaks oli taktikaline kannatanu käsitlemine.  Oluliste punktidena jäi meelde see, et olles teadvusel oled sina ise esimene, kes endale abi annab. Olgu see siis žguti panemine jäsemele või haavale surumine kehahaavade puhul. Abi andmisel tule all on kindel järjekord, mida peab järgima. Tegime hoolsalt konspekti ja esimese päeva lõpetas väike harjutus Männiku territooriumil, et teoreetiline ka praktiliselt kinnistuks. 

Teise päeva hommikul saime kursuse ülemakäest käsu patrullida Männiku lasketiiru ümbrust  ja suunduda kaardi järgi meile antud koordinaatidele ülesandeid lahendama. Selleks moodustasime kaks jagu ja asusime teele. Ilm oli ilus ja ülesanded  olid jõukohased.  Harjutasime matka käigus käemärke ja erinevaid formatsioone. Saime matka jooksul kõik olla pointmanid ja kaardilugejad. Ülesandeid lahendades olime enda jaoülema valvsa pilgu all kenasti ringkaitses. Kõik sujus kuni 6-nda punktini. Sealt panime ikka täiesti lõunasse, seda sõna otseses mõttes. Ülesandeks oli hoida lõuna suunda ja meie täpsustavat infot küsimata võtsimegi sihi läbi metsa otse lõunasse. Seitsmes punkt aga oli ikkagi tee peal ja  oleksime lihtsalt pidanud mööda teed lõuna poole minema. Õnneks ei olnud meie jagu ainuke, kes selle vea tegi ja peagi kohtusime teise jaoga, kes olid samamoodi eksinud. 

Lõpuks leidsime seitsmenda punkti ikkagi üles ja edasi läks põnevaks. Teada oli, et varsti on matka lõpp ja mingil hetkel peaks keegi saama haavata. Eeldusel, et saame ehk ise haavatu valida uurisime jao liikmete kaalunumbreid ja tegime juba plaane. Lumi oli maas ja matist kelgu tegemine väga mugav lahendus.  Haavatut me valida ei saanud aga kursuse ülem oli siiski nii vastutulelik, et haavata sai kõige saledam. Haav oli sääres, kannatanu oli kontaktivõimeline ja sai ka ühele jalale kenasti toetuda. Toetusega toimetasime kannatanu ettemääratud evakuatsioonipunkti ja matk oligi õnnelikult sooritatud. Nüüd jäi veel vaid Männikule tagasi kõndida. Päev lõppes kokkuvõtete tegemisega. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii

Nädalavahetusel, 15-16 jaanuaril,  toimus Männiku lasketiirus rühmale planeeritud relva- ja laskeõpe.

Õppe eesmärk oli omandada, kinnistada ja kontrollida ohutu relvakäsitsemise põhimõtteid ja praktikat ning lasketehnika aluseid. Sooritada laskeharjutused A.1, A.2 ja A.4 eesmärgiga rihtida relvad ja kinnistada relvakäsitsemisoskust ning sihtmistehnikat. Õppel osalesid ka Naiskodukaitse Kalev jaoskonna võitlejad.

Väljaõppega jäädi rahule, kuna õppegrupp oli väike ning selline individuaalõpe toimib palju kinnistavamalt. Üks õppuritest ütles oma tagasisides, et instruktorid olid toredad ja igati põhjalikud. Õppisime üldiselt relvi tundma, mitte ainult seda mida neil päevil kasutasime aga ka mis sorti relvad on tsiviilis lubatud ja millised mitte. Samuti meeldis see, et algul sai kõike läbi katsetada ja et vigadele pöörati tähelepanu. Mis valesti see uuesti.

Oli mitmeid õppureid, kes teatud relva- ja lasketeste sooritasid esimest korda. Põhiline oli kinnistamine- kordamine, harjutamine ja vilumuse saavutamine relvaohutust, relva lahti võtmist ja kokkupanemist, laskeasendid, sihikute rihtimine. Võitlejad tõid välja õige varustuse vajalikkust ning seda toetavat head füüsilist vormi. Laskmise harjutamisel sai oma sihtimist parandada vaadates operatiivselt tulemusi elektroonilise märklaua tabloolt.

Foto: Eduard Iganus

Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots võitis 13-15. jaanuaril toimunud rahvusvahelise talvise militaarvõistluse Utria Dessant 2022. Kokku osales 19 võistkonda 7 erinevast riigist. 

Oma muljeid jagab võistkonna kapten Margus Ots.  Alavõit oli kalevlastele esmakordne – varem oleme saavutatud 2 ja 3 koht. Võistluse teevad põnevaks tugevad konkurendid ja esikoha saab saada ainult üks meeskond. Võistlus oli tasavägine ning edu II koha võitnud Põhja kompanii ees oli vaid 5 punkti, mis kinnistati lõpujooksu võitmisega. Hea meel, et sel aastal meie pingutusi  soosis edu.

Võib öelda, et talvine ilm, raske maastik ja napp puhkeaeg teevad sellest võistlusest ühe raskeima katsumuse Eestis. Kui starti sõites sadas veel kerget vihma, siis õnneks kõige kardetuim stsenaarium – vihmaga Utria – ei realiseerunud. Kui eelmisel võistlusel 2020. aastal , kuna 2021. aasta Utria jäi COVIDi tõttu ära, polnud üldse lund ja see toimus suuskadeta, siis seekord saadi nautida Utria “täispaketti”. Ilm oli plussis, kuid lumekiht õnneks piisavalt paks. Metsateed muutusid öökülmaga kiilasjääks, kuid neil andis üllatavalt ilusasti suusatada – ühe paaristõukega libises mitukümmend meetrit ja kogu meeskond nõustus, et see oli üks ägedamaid osasid.

Ülesandeid oli seinast seina ja tore oli näha ka endisi tublisid võistlejaid korraldajate seas. Meelde jäi reid vastase laagrisse info hankimiseks ja varitsusele sattumine. Lisaks kontrolliti meeskondade ellujäämisoskusi, üldisi teadmisi, mälu, laskeoskust jm. Ülesannetes läks hästi, ainuke nõrk koht oli püstolilaskmine – see pani kukalt kratsima, sest pidasime seda enda tugevuseks. Lõpujooks oli oma nime vääriline – Sinimägedesse oli seatud üles mitmekilomeetrine takistusriba, mis kõik meeskonnad vääriliselt proovile pani. Esimene tõus võttis korralikult hinge kinni, läks veidi aega enne kui hingamine tagasi saada. Ja neid tõuse oli veel palju. Lõpus, Sinimägede mälestusmärgi juures, oli tõeliselt ülev hetk.

Ükskõik mitu Utriat läbi oleme teinud, on iga lõpetamine eriline tulemusest hoolimata. Hea meel, et vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha. Eriliseks teeb võistluse ka virmaliste nägemine laskmise punktis. Esimese hooga võis mõni mõelda, et tegemist oli magamatusest tekkinud hallutsinatsiooniga.

Kogu Kalevi malevkonna liikmeskond uskusid võistkonna suurde pingutusse ja võimalikku võitu. “Meie spordivõistkond on aastate jooksul korduvalt näidanud väga head meeskonnatööd ja edukaid patrullvõistluse tulemusi- Utria võit  oli vaid aja küsimus ja usun, et sellest said poisid kindlasti suurt motivatsiooni ka järgmisteks võistlusteks!” tõdes malevkonna pealik Heidi Tormet.

Foto: Kristjan Prii ja Margus Ots erakogu

3.jaanuaril 2022  tähistati kõikjal Eestis Vabadussõja relvarahu 102. aastapäeva. Kalevi malevkond oli esindatud Rahumäe kalmistul kalevlaste mälestusmärgi juures koosseisus  malevkonna spordipealik Tambet Kühn ja meie patrullvõistlustel suurepäraseid tulemusi teinud Marko Pikk.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi kutsus kõiki tundma uhkust selle üle, et meil on olemas maa, mis kuulub vaid meile. “Oma riik pole kingitus, seda tuleb hoida ja vajadusel ka kaitsta,” rõhutas Kaitseliidu ülem relvarahu aastapäeval.Kaitseliit korraldas  Vabadussõja mälestusmärkide kaunistamise küünalde ja lilledega kogu maal.

Otoobrikuus alustas Kalevi malevkonna liikmetest grupp asjahuvilisi enesekaitsetreeningutega. Kohtuti 9 korral kord nädalas 2 tunniseks trenniks ja osalesid peamiselt kompanii liikmed. Trennid on avatud aga kõigile huvilistele, kes on Kaitseliidu liikmed ning plaan on jätkata treeningutega uuel aastal.

Põhiliselt on teemaks enesekaitse ja lähivõitlus kaasaegse vabavõitluse baasil ehk kuidas saada hakkama vastasega, kes võib sulle igatmoodi kallale tulla.  Peamiselt tehakse Kaitseväe lähivõitluse (CQC) programmi läbi- hand-to-hand, relvadega, kinnipidamised.   Õpitust on  kasu tsiviilis  enesekaitse olukordades – hädakaitse seaduse kontekstis ja korrakaitse töös, kes abipolitseinikuna või abiks kaitseliitlasena PPAle väljas käib või plaanib minna. Ja muidugi eelkõige tegevväelastele missioonil, politseinikutele ja julgeoleku ametnikele. Õpiti uusi tehnikaid ja harjutati seda progresseeruva surve all. Trenni lõpus oli soovijatel ka vabad sparrid, mis tähendab, et sai paarilisega kokku leppida  kas teha ainult poksi, kickpoksi, maadlust või vabavõitlust. Need on olulised, et arendada oskust võitlema kogu kavaluse ja jõuga vastuhakkava inimesega.

Instruktor Märten Liivik on nüüdseks 6 aastat õppinud erinevat lähivõitlust, töötanud turvateenistuses üle nelja ja politseis kolm aastat. Hetkel käib ta aktiivselt trennides edasi 2-5 korda nädalas (peamiselt lukumaadlus & MMA) ning õpib Kaitseväe lähivõitluse instruktorikursusel treeneritööd.

Kõikides trennides osalenud Helary kommenteerib: “Kuna Kaitseliit on oma tegevuses üha enam olnud seotud PPA toetamisega, ka CoVid-19 algusfaas, on järjest olulisem olnud kaitseliitlase oskus tegeleda agressiivsete isikutega  kasutades mittesurmavaid vahendeid. Enesekaitse trennis oleme õppinud kasutama endi kehasid just selliste rünnakute tõrjumiseks ning vastaspoole kontrolli alla võtmiseks nagu võib ette tulla kaitseliitlasel politseid abistavas rollis. Samuti tulevad need oskused abiks ka võimaliku juhusliku rünnaku korral teenistusest väljaspool. Kuigi esimesed trennid olid oma formaadilt veidi toored, siis nüüdseks on trennid muutunud süsteemseks ning pakuvad piisavat väljakutset nii täiesti algajale kui ka võitlusspordi kogemustega liikmetele. Samas ei ole trenn ka kontimurdev ega eelda põhjalikku füüsilist ettevalmistust ning on seega vägagi sobilikud ka täiesti algajatele. Soovitan trenni igal juhul kõigile!

3-4 detsembril toimus koostöös Politsei- ja Piirivalvega ühisõppus Põhjatäht. Kalevi rakkerühma  (task force) peamiseks ülesandeks oli VIP-idest koosnevate sõidukite konvoeerimine punktist A punkti B, mis oli üks ülesanne Põhja Maakaitseringkonna harjutuse suurema ülesande raames.

Reedene õhtu peale formeerimist algas briifi andmise ja väljaõppega. 8 instruktori juhendamiselt harjutati isikute masinasse sisse ja välja liikumist, et see oleks sujuv, varitsuse drille, liikumist kolonnis, konvoeeritavate evakuatsioone. Õppuse käigus oli kasutada 8 sõidukit ja igaühele kaasa julgestusauto GD, mis koosnes autojuhist ja julgestajast, lisaks VIP-ide sõidukitel grupiülemad ja bussijuhid. Kalevi rakkerühmas  oli väljas 48 võitlejast koosnev isikkoosseis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et operatsioon sooritati edukalt. Ajajoon oli paigas, jagude ülemad ja grupiülemad juhtisid oma üksuseid hästi. Õppuse korraldajad ja üksuse ülemad jäid sooritusega väga rahule, sest isikkoosseis omandas kiirelt uued oskused ning tegutses vastavalt juhistele. Foto: Eduard Iganus