14. jaanuaril Eesti Sõjamuuseumi ees toimunud pidulikule Tallinna maleva aastapäeva rivistusele olid kutsutud 2022 aasta silmapaistvamad kaitseliitlased ja noored. Kalevi malevkonnast said tänu ja tunnustuse 15 peamiselt kompanii liiget. Palju õnne! Hoiame Kalevi lippu ikka kõrgel! Foto: Eduard Iganus
7.jaanuaril toimus Toompeal Põhja maakaitseringonna ja Tallinna maleva pealiku kolonel Kalev Koidumäe vahetuse liputseremoonia. Osalesid Tallinna, Harju, Rapla, NKK, NK ja KT liputoimkonnad. Kalevi malevkonda esindas pealik n-ltn Heidi Tormet ja lippur n-srs Helary Poolmaa. Kolonel Koidumäe on Kaitseväes teeninud 30 aastat ja tema reservi arvamisega täidab maleva ja ringkonna ülema ülesandeid kol-ltn Mikk Pukk.
3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, austavad kaitseliitlased valvelseisanguga erinevate Vabadussõjaga seotud mälestusmärkide juures. Kalevi malevkond teeb seda traditsiooniliselt Tallinnas Rahumäe kalmistul asuva Vabadussõjas langenud kalevlaste mälestusmärgi juures ja asetades mälestusküünlad. Sellel aastal osalesid värskelt SOK kursuse lõpetanud v-seersant E.Pajumägi ja A.Kogerman. Kohal olid ka Noored Kotkad.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise tseremooniaga Vabaduse väljakul. Kell 10.30 esines Vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Hanno Pevkur. Seejärel asetasid kaitseminister, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi pärjad võidusamba jalamile Tallinnas. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii
2-4.DETS osales Tallinna maleva Kalevi malevkonna ja Põhja kompanii ühisrühm Lääne maakaitseringkonna suurõppusel ORKAAN.
Esimest korda rühmavanema rolli täitnud vanemseersant Eduard Pajumägi kirjutas: “Suurõppuseks valmistumine algas juba pea paar nädalat varem, kui alustasime vajaliku varustuse planeerimise ja komplekteerimisega. Õppusele registreerinud võitlejad täiendasid ja uuendasid oma isiklikku varustust, valmis sai pandud telgid, küttepuud, toiduvarud jm kuluvahendid, seati valmis vajaminev sõidukite park ning sidevahendid. Samuti tehti kõik ettevalmistused ja toimingud sujuvaks formeerumiseks ning relvade õigeaegseks kättesaamiseks.”
Kui aeg käes koguneti kokkulepitud kohta, laeti peale varem ettevalmistatud varustus ning suunduti kolonnis õppuste piirkonna koordineerikeskusesse. Meie käsutuses oli 6 MB GD sõidukit, 1 MB UNIMOG (kastis relvaks raskekuulipilduja BROWNING M2) ja võitlejate baasrelvaks R20 RAHE, täiskuulipilduja MG-3, hulk sidevahendeid.
Meie rühma moodustas 3 (pooljao suurust) jagu, rühma vanem ja rühma ülem. Rühma ülesandeks sai julgestada Prantsusmaa liitlasvägede kolonni mille koosseisu kuulus 2 konteiner veokit ja 1 toetusveok, mis pidi hommikul kindlal kellaajal alustama liikumist etteantud marsruudil. Rühma ülem, koos jao ülematega koostasid kolonni plaani ja strateegia, samal ajal võitlejad tegelesid jao ülemate abide koordineerimisel laagri püstipanemisega, õhtusöögiga ja ettevalmistustega ööbimiseks koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Hommikul liikusime kolonnis õppuste alale ning alustasime kulgemist etteantud marsruudil. Teekonna läbimise käigus tuli ette mitmeid takistusi tõkete, miiniväljade, varitsuste näol, milledega toimetulemist ja milledele reageerimist üksus ka harjutas. Oli palju erinevaid olukordi, kuid meeskond oli toetav. Kõik tegutsesid ühise eesmärgi nimel, üksus töötas hästi ja võitlejate moraal oli lõpuni kõrge. Sama stsenaarium kordus ka järgmisel päeval, kuid juba uute olukordadega ütles Pajumägi.
Peale õppust liikusime kolonnis tagasi baasi, tagastasime varustuse lattu, puhastasime relvad. Rühma ülem ja vanem tegid kokkuvõtte toimunust ja igaüks sai anda oma tagasiside nii õppuste kui ka selle korraldusliku poole kohta. Foto: Eduard Pajumägi; Kaitseliit
29-30OKT oli Kalevi malevkonna korraldatava SOK-9 kursuse lõpurännak, kus rajale läks 50 kursuslast 5. jaos. See oli viimane pingutus 6 kuulisel ja 11 nädalaveetusega väljaõppel.
Lõpurännak koosnes kahest päevast. Esimese päeva hommikul andis Tallinna maleva ja Põhja Maakaitseringkonna pealik kolonel Koidumäe ülevaade Kaitseliidust. Siis mindi jagudega masinate peale ning viidu alguspunkti Tabasallu. Linnulennult ootas ees rännak 27km, jalgsi orienteerudes tuli ligi 42km koos erinevate kontrollpunktidega, mida osaliselt täitsid koostööpartneritest briti rangerid. Ülesanneteks oli varjualuse ehitamine ning lõke, reid, sideharjutus, meditsiin, pioneer ja lasketest. Lõpurivistusel tänati jagude parimaid ning kursuse parimaks valiti Eduard Pajumägi. Suured tänud kõigile osalejatele aga erilise tänu on välja teeninud kursuseülem lpn Henry Reitelmann ja kursusevanem vbl Reimo Reitsnik. Samuti oleme tänulikud kõigile Kalevi malevkonna kursuse instruktorite, kes panustasid oma teadmiste, oskuste ja ajaga. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii
5-6. novembril toimus Kalevi malevkonna eestvedamisel Kaitseväe käsivõitluse õppekava Tase 1 kursus, kus osales 20 liiget erinevatest ükustest, ka Naiskodukaitsest.
Käsivõitluse õppekava eesmärgiks on lähivõitlusoskuste tõhustamine ja käsivõitluse väljaõppe
ühtlustamine Kaitseväes ja Kaitseliidus. Väljaõpe hõlmab kõiki võitlusdistantse -püstivõitlus, klintš, püsti- ja maasmaadlus, võitlust relvaga ja vastase kontrolli tehnikaid. Käsivõitluse väljaõppe eesmärgiks on tõsta kursuslase kehalist valmidust, enesekindlust ja agressiivsust, aitamaks võita vastast lähikontaktis.
Kui esimene kursus lõppes oli õppuritel kahe päeva peale mitmeid trenne võitlusest, maadluses ja löökidega. Õpiti elementaarset püsti- ja maasvõitlust, et teha lähivõitluses vastane kahjutuks ilma relvata. Kursuse korraldajana oli nägudelt näha füüsilist väsimust, kuid seda koos rahuloluga kui on läbitud eesmärgiks pandud kursus.
Järgmisena ootab neid ees Tase 2 kursus, mis toimub juba 3-4 detsembr. Seal õpitakse lisaks võitlust relvaga, et teha vastane kahjutuks lähivõitluses ning pidada kinni isikuid. Korraldus tuleb KV poolt nende valitud treeneritega.
Kalevi malevkonna korraldatavad enesekaitsetrennid on kestnud juba 1 aasta igal neljapäeval. Kõik huvilised saavad liituda võttes ühendust marten.liivik@gmail.com ja tasudes trennisaaali rent 5 eur kord.
Järjekordselt on Kalevi malevkonna patrullvõistkonna üliedukas rahvusvaheline võit kajastatud värsked Kaitse Kodu numbris 7, 2022 . Lähemalt saab lugeda veebis Kaitse Kodu! nr 7 2022. a by Kaitse Kodu! – Issuu
30. sept kuni 2.okt toimus Põhja maakaitseringkonna õppus HUNT ja seda juba 9ndat korda. Kalevi sõjaaja üksus oli väljas arvestatava koosseisuga ning esindas seekord vastase rolli. Esimest korda oli õppusele kaasatud ka uued automaadid Rahe R-20, mille osas sai eelnevalt värskelt sooritatud õige relvakäsitlemise õpe ja rihtimine. Oma kogemusest räägib uus kompanii liige Aleksandra Kogerman.
