Autor: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii

27.-28.jaanuaril toimunud väljaõppes koolitasid meie malevkonna võitlejad noorkotkaid ja kodutütreid Lilleküla rühmast. Õppeteemadeks olid linnalahing ning meditsiin linnalahingu tingimustes. Kui meditsiinialase väljaõppega olid pea kõik noored varasemalt kokku puutunud, siis linnalahing oli uus teema ning põnev väljakutse. Kahe päeva jooksul harjutati hoonesiseseid linnalahingu elemente nagu koridoride julgestus, ruumidesse sisenemine, liikumine treppidel ja muud taktikad, millesse oli sisse seotud ka esmaabi tegevused. Tagasisideringis kõlaski kõige läbivamalt tõdemus, kui oluline on, et juba väljaõppes saaks läbi harjutatud erinevad tegevused komplektina, mis reaalolukorras igal juhul koos käivad. Samuti tõdeti, et üks olulisim tegur mistahes tegevuse edukaks läbiviimiseks on omavaheline kommunikatsioon. Tasemel instruktorite ja asjast huvitatud õppurite koostöös oli kahepäevase õppuse progress selgelt näha ning teisel õppepäeval läbi viidud lõpuharjutused airsoft relvadega näitasid, et noorte linnalahinguõppele on tugev ja viljakas algus tehtud. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii

Kalevi malevkonna korraldatav Laskursanitari ehk teisisõnu jaomeediku kursus on täies hoos. Möödunud nädalavahetusel 14-15. mail harjutasid kursuslased eelnenud neljal nädalavahetusel õpitud teoreetilisi teadmisi meditsiinitaktikast ning esmaabivõtetest rakendama osana lahingtaktikas, et kogu õpitu paremini kinnistada ning et tekiks ka arusaamine esmaabist ning -taktikast stressiolukorras.

Kursus toimub ja on üles ehitatud Kaitseväe õppekava alusel. Kursuse eesmärgiks on lisaks uute laskursanitaride koolitamisele suurendada ka üksikvõitlejate teadmisi laiemalt, mistõttu sai kursusele registreeruda ka juhul, kui võitleja ei jätka oma üksuses otseselt jao meedikuna. Kursuse korraldaja ja läbiviija n-vbl E. Gulbise sõnul on ääretult oluline, et iga üksikvõitleja omaks lisaks sellele, kuidas aidata haavata saamise korral iseend ja oma lahingpaarilist, ka teadmisi ja arusaamist meditsiinitaktikast laiemalt, et osata vajadusel oma jaos laskursanitari asendada. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii

Oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel said Kalevi malevkonna võitlejad taas harjutada üksusele kõige vajalikumat lahingutüüpi- linnalahingut. Õppus sai toimuma endise Rummu vangla alal mahajäetud hoonetes. Õppusel kasutati airsoft relvi, imitatsioonivahendeid suitsu- ja õppegranaatide näol ning linnalahingule omaselt ka loomingulisust, mille käigus ehitati tõkkeid ja varjeid kättesaadavatest materjalidest.

Kahepäevase õppuse eesmärgiks oli harjutada ja meelde tuletada varasemalt õpitut. Korduvalt said läbi harjutatud linnalahingu eri etapid: hoonele lähenemine, hoonesse sisenemine, hoone puhastamine vastasest. Eelnevate seas ja kõrval ka nurkade ja uste avamine, tubade puhastamine, treppidel liikumine ja muu seonduv. Lisaks hoone oma kontrolli alla võtmisele ja vastasest puhastamisele sai meie rühmasuurune üksus korduvalt olla ka hoone kaitsjate rollis, kelle ülesandeks oli ründava üksuse katse hoonet üle võtta tagasi tõrjuda.

Kui linnalahingut on õppustel harjutatud juba korduvalt varemgi, siis käesoleva õppuse raames oli esmakordselt sisse põimitud ka pisut linnaüleelamise teemat. Ülesandeks sai turvalise, aga ka mugava ehk väljapuhkamist võimaldava ööbimiskoha rajamine juba hõivatud hoones. Selleks püstitati sobivasse ruumi küttekolle ning käepäraste vahenditega kaeti ja kindlustati ruumi ja hoone sissepääsuavad.

Et oleks, kelle eest hõivatud maja kaitsta, oli nagu ikka, mängus ka vastane. Õppuse vastutegevuse korraldas Kalevi malevkonna endine pealik Henry Reitelmann, kelle mehed, kes ka ise meie malevkonna liikmed on, olid ka instruktorite rollis. Nii instruktoritena kui vastastena olid vastutegevuse mehed hästi treenitud ja suurte kogemustega, seega väga  heal tasemel ning koostöö sujus hästi.
Õppuse korraldaja, rühmaülem R.Russi, kes tegevust kõrvalt jälgis, tunnustas võitlejaid hea töö eest. Oli hästi näha, kuidas rühma võitlusvõime ja areng, ka julgus ja initsiatiivikus tõusid iga järgneva harjutusega.

Vastutegevuse esindaja kommenteeris üksuse saavutusi järgnevalt: Vastutegevuse ootused Kalevlastele olid kõrged, seda nii üksikvõitleja tasemest kuni rühma tegevuseni välja. Kuna 4121 tegutseb just hoonestatud alal, siis nõudmised linnalahingus ellujäämiseks ning üksuse eesmärgi saavutamiseks on ilmselgelt keskmisest kõrgemad. Tuleb tõdeda, et areng on eelnevate õppustega võrreldes märgatav, võitlustahe suur ning üksus tegutses koordineeritult. Kui hoonet rünnates esimene plaan ei toiminud, valiti uus lähenemine. Eriti positiivse üllatuse jättis üksuse omavaheline side. Kuna tegevus hoonestatud alal on raskeim lahinguvorm, siis tuleb jätka baasoskuste lihvimist, rohkem rõhku panna manöövrite agressiivsuse tõstmisele ning initsiatiivi hoidmisele. Kokkuvõtteks, saavutas oma püstitatud eesmärgid hoolimata vastutegevuse viguritest ning meie anname üksusele hindeks 7.5/10.

Õppusel osalenud võitlejad olid samuti oma sooritustega, aga ka korraldusliku poole ning vastutegevuse ehk instruktorite tegevusega rahul.  Ühel meelel tõdeti, et linnalahing on teema, mida on vaja ikka ja jälle üle korrata. Seda enam, et õppusel osales ka uusi liikmeid, kelle jaoks oli see esimene kokkupuude antud lahingutüübiga. Et linnalahingus olla edukas, peab üksus olema hästi kokku harjutanud. See tuleb aga ainult pideva treenimisega. Ja seda me teeme! Foto:Eduard Iganus  

Tallinna kesklinnas, Kristiine ristmiku servas on viimastel maikuu nädalavahetustel nähtud tegutsemas kaitseliitlaseid. Möödunud laupäeval, 29 mail, jõudis see võimalus ka Kalevi malevkonna võitlejateni. Toimus linnalahingu õppus 35 osalisega ja airsoft relvadega. Ja kus mujal oleks parem selle lahinguliigi pidamist harjutada kui võimalikult realistlikes oludes, just mida pakkus meile endine Kristiine Linnaosa Valitsuse hoone, mille sees ning ümber õppus läbi viidi.

Kuna ajad on olnud keerulised, mille tõttu ei ole kompanii võitlejad just mitte eriti aktiivselt kokkutöötamist harjutada saanud, oli õppus planeeritud kõikidele osalejatele jõukohaseks ehk alustati päris algusest. Lisaks kogenumatele võitlejatele osales õppusel ka värskelt Kaitseliiduga liitunud liikmeid ning ka naiskodukaitsjaid Kalevi jaoskonnast, kellest nii mõnedki hoidsid relva ning osalesid väljaõppeüritusel päris esimest korda. See oli hea võimalus vanadel olijatel varem õpitut üle korrata ning uutel liikmetel ka jõukohases tempos kaasa õppida.

Enne kui võitlejad hoone ustest ja akendest seda vastase käest tagasi võtma suundusid, oli vaja selgeks teha või meenutada olulisemad põhimõtted- mis, miks, kuidas ja millal? On tõenäoline, et konflikti korral on kaitseliitlastel vaja sõdida just linnastatud alal, kus asuvad tähtsamad taristuobjektid ning juurdepääs vajalikele ressurssidele. Selleks on vaja kaitseliitlasel teada, kuidas peaks ta lahingusse suundudes välja nägema, milline varustus on hoonestatud alal sõdimisel hädavajalik ning milliseid esemeid, ka tunnuseid vormil, oleks pigem mõistlik vältida, et vastase kätte vangi sattudes võimalikult vähe olulist infot tahtmatult edasi anda. Üle korrati ka põhilised relvadrillid ning esmaabivõtted.

Kuna õppuse põhieesmärgiks oli vastase poolt ülevõetud hoonele lähenemine, sellesse sisenemine ning tagasi võtmine, harjutati läbi kõik olulised etapid:  ettevalmistus ja planeerimine, hoonele lähenemine, sisenemine erinevatel viisidel ustest ja akendest, treppidel liikumine, koridoride valvamine, ruumide puhastamine, omavaheline side ja märguanded, vajadusel taganemine, vastase pantvangistamine, tegelemine haavatute ja surnutega jne.

Kinnitust sai, et linnalahing on paratamatult üks keerulisemaid ja adrenaliinirohkemaid lahinguliike, seda just oma rohkete pimealade ja ettearvamatuste tõttu, sest ebameeldivad üllatused võivad oodata võitlejat iga nurga taga. Et aga sellise ülesande täitmisel edukas olla, on vaja, et üksus oleks hästi kokku harjutanud ning väga oluline on aktiivne infovahetus. Iga võitleja peab teadma oma rolli ja ülesannet ning oskama teha koostööd, aga ka iseseisvalt mõtelda ja vajadusel otsustavalt tegutseda. Oluline on tegutseda kiirelt, aga mitte tormakalt, püsida koos, st ka füüsilises kontaktis omadega, ja tegutseda ühise eesmärgi nimel, unustamata seejuures ära, et linnatingimustes sõdides on iga võitleja peamine ülesanne julgestada temale endale kõige ohtlikumat suunda. Paratamatus on, et olud muutuvad selle lahinguliigi puhul pidevalt ja nö ohtlik ala kipub olema 360 kraadi ümber võitleja.

Olulised oskused ja märkused, mida tasub treenida, et olla hea linnavõitleja: hea varustus ja selle õige paigutus, kiire relva käsitsemisoskus, sh oskus kasutada laskmisel ka teist õlga, hea füüsiline vorm ja vastupidavus, initsiatiivikus ja julgus.

Instruktorid tegid head tööd ning ka õppusel osalejatele jagasid nad vaid kiidusõnu. Kuigi varasematel linnalahingu õppustel

oleme mõningaid toiminguid ka teisel viisil teinud, on selge, et ei olegi olemas üht ja ainuõiget taktikalist lahendust, vaid mitmeid erinevaid võimalusi, sest ka olukord on alati erinev. Seda enam oli hea näha ja harjutada ka varasemast veidi erinevaid viise tegutsemiseks.
Õppuse õhkkond oli meeldiv ja võitlejad väga motiveeritud. Eriti väljapaistvalt initsiatiivikad, vastuvõtlikud ja õpihimulised olid meie värsked liikmed, mida näha oli suur rõõm!

Foto: Eduard Iganus